«Energiasäästlikkust ei peaks nägema vaid kulude minimaliseerimisena, aga ka keskkonnahoiuna,» märkis Loorits. Ta lisas, et kaks kolmandikku inimeste energiatarbest tuleb fossiilkütuste põletamisest, mis põhjustab kasvuhoonegaase. Taastuvate energiaallikate suurema kasutuselevõtuga on tulevik jätkusuutlikum ja elektrihinnad madalamad.
Elekter on tavaliselt kallim siis, kui on elektritarbimise tippaeg. «Mida kallim on elekter, seda suurem on fossiilsetest allikatest toodetud elektri osakaal. Kui nõudlus on väiksem ja elektrihind madalam, siis on hetkel võrgus müüdav elekter toodetud põhiliselt taastuvatest allikatest, sest taastuvenergia tootmised pääsevad esimesena turule, katmaks tarbimisvajadusi näiteks tuulest ja päiksest,» selgitas Loorits, miks odavam elekter on üldjuhul rohelisem.
Loorits lisas, et äkiline elektrihinna kallinemine on pannud uue korteri otsijaid koduga kaasnevaid kulutusi rohkem läbi mõtlema. Vanemate hoonete renoveerimisel on A- või B-energiamärgistuse saavutamine keeruline ja kallis. Energiatõhusama kodu leidmiseks soovitab ta korterit otsida uusarenduste seast, kus on energiatõhususega arvestatud juba hoone ehituse planeerimisel.
Energia kokkuhoiuks ei pea ilmtingimata kodu uue vastu välja vahetama, vaid kokku saab hoida ka oluliste muudatustega igapäevaelus.
Vaata üle energiakulu ja vaheta välja vanad seadmed
Enne tarbimisharjumuste muutmist on Looritsa sõnul oluline ülevaade, milline on tegelik energiakulu. Nii saab teada, mis vajab kodus väljavahetamist ning millised renoveerimistööd parandavad ruumide soojapidavust ja aitavad vähendada küttekulusid.
Küttekulusid saab alandada ökonoomsema küttesüsteemi kasutusele võtmisega: elektrikütte saab asendada maakütte või õhksoojuspumbaga, energiat saab ise juurde toota investeerides päikesepaneelidesse. Eramajas on see kergem, kortermajas keerulisem.