Kui nüüd keegi mõtleb, et need hinnatõusud teda ei puuduta, siis vähemalt kaudselt tabavad kallimad hinnad kõiki. See tähendab ka neid, kes otseselt elektri või gaasiga oma kodu ei küta. Esiteks seetõttu, et ka paljud kaugküttejaamad kasutavad sinu radiaatorisse jõudva sooja vee kütmiseks gaasi. Elektrit tarvitab aga ka ju näiteks põrandaküte, isiklik pelletikatel ning absoluutselt kõik ettevõtted, kes midagi toodavad – seega tõusevad lõpuks kõik hinnad.
Eriti keerulises olukorras on praegu need, kes peavad kütma ainult elektriga. Samas ka gaasikatelde omanikud pole heas situatsioonis. Gaasikatel kasutab ju lausa mõlemat – gaasi ja mingil määral ka elektrit.
Lihtne arvutus ütleb, et kui näiteks gaasihind tõuseb 50 protsenti, mida ta on praeguseks juba teinud, siis ka kulud tõusevad sama palju. Ehk kui muidu läks korteri küttekuludeks talvel 60 eurot, siis sellel talvel tõuseb see juba 90 euroni.
Kui palju elektri-, gaasi-, bensiinihinnad aga edasi kerkivad seda ei oska keegi täpselt ennustada. See tähendab, et küttekulusid tuleb hakata piirama kuskilt mujalt ning ainus variant selleks on neid lihtsalt vähendada ehk muuta oma kodu piisavalt soojakindlaks, et selle kütmiseks kulub vähem ning ruumid jahtuvad maha aeglasemalt.
Parem soojustus tagab kokkuhoiu aastateks
«Iga hoone, selle soojustamiseks kasutatud materjalid, nende kvaliteet jne on väga erinevad ja seega on väga keeruline välja tuua mingit ühte kõikide hoonete kohta kehtivat numbrit, et kui palju täpselt kvaliteetsem soojustus küttekuludelt säästab. Kuid kindel on see, et parem soojustus on alati abiks. Kasutades kaks korda tõhusamat soojustust väheneb ka soojuskadu kaks korda. Mida vanem hoone, seda rohkem aitab uus kvaliteetne soojustus kokku hoida ning mõnel puhul võib kokkuhoid ulatuda 20-40 protsendini,» selgitas isolatsioonimaterjale tootev Kingspan Insulation OÜ tehniline konsultant Kristjan Väester.