ARHITEKTUURIPÄRL ⟩ Bram Stokeri poolt kuulsaks kirjutatud Brani lossil pole verejanulise vampiiriga tegelikult mingit seost

Arhitektuur on sama imeline, kui on arhitektide ja ehitusmeistrite mõttemaailm ja loovus. Imetabaseid näiteid üle kogu maailma võib loetlema jäädagi. Kodustiili seeria «50 ikoonilist hoonet, mida elu jooksul nägema peaksid», toob lugejateni poolsada suure hoole ja vaevaga lihvitud pärli, mis on jätnud kustutamatu jälje ajalukku. Kolmas peatus viib meid linnulennul Transilvaanias asuvasse Brani lossi, mis legendi kohaselt oli elukohaks kuulsale krahv Draculale.

Karpaatia mägedes asuvat Brani lossi seostatakse 15. sajandi Valahhia vürsti Vlad Țepeșiga ehk Vlad Teibasseajajaga, kuigi tõele au andes ta kunagi lossis ei elanud. Või, kui isegi elas, siis ei ole ajaloolased suutnud sellele tänini tõendusmaterjali leida. 

Arvatakse, et klassikaks saanud «Dracula» autor Bram Stocker võttis inspiratsiooni Vladist ja Brani lossi kirjeldustest, kui töötas 1897. aastal ilmunud romaani kallal, kirjutab rahvusvaheline uudisteagentuur AFP. Gooti stiilis Brani lossi on kasutatud ka paljude krahv Dracula filmide võttepaigana.

1377. aastal ehitatud loss pidi tähtsat kaubateed türklaste eest kaitsma. Foto: Shutterstock

Brani kindluse leheküljel seisab, et Stoker ei külastanud kunagi Rumeeniat. Ta sai inspiratsiooni Suurbritannias olnud kirjelduste põhjal. 

Lossi ehitus algas juba 1212 aastal, mil Teutooni Ordu rüütlid soovisid sealset kaubandusteed oma kontrolli alla saada. Juba 30 aastat hiljem (1242) vallutati ja hävitati esialgne loss Euroopasse trügivate mongolite poolt. Ligemale sada aastat hiljem hakati lossi samm-sammhaaval uuele elule turgutama ning tänapäevasel kujul nähtav kindlus valmis 14. sajandil. 

Loss eksles sajandeid ühe kuningasuguvõsa valdusest teise kätte Foto: Shutterstock

Loss konfiskeeriti Rumeenias võimule tulnud kommunistliku valitsuse poolt 1948. aastal ning jäeti pikkadeks aastateks lagunema. Restaureerimistöödega alustati 1980. aastatel aastatel ja lõpetati osaliselt 1993. aastaks.

Postimees kirjutab, et 14. sajandil ehitatud Brani loss kingiti Dominic von Habsburgi vanaemale, Rumeenia kuninganna Mariele 1920. aastal. Kuninganna pärandas Valahhia ja Transilvaania piiril mäekurus asuva lossi omakorda 1938. aastal oma tütrele Ileanale pärandas. Habsburgide suguvõsa valitses Rumeeniat alates 17. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõjani.

Pärast lossi tagasi erakätesse minemist kartsid rumeenlased, et Habsburgid müüvad ajalooliselt tähtsa hoone maha. Foto: Shutterstock

Loss konfiskeeriti Rumeenias võimule tulnud kommunistliku valitsuse poolt 1948. aastal ning jäeti lagunema. Restaureerimistöödega alustati 1980. aastatel ja lõpetati osaliselt 1993. aastaks.

Rumeenia valitsus tagastas riigi ühe suurima turismimagneti selle õigusjärgsetele omanikele - Habsburgide suguvõsale 2006. aastal. Rumeenia Kultuuriministeerium haldas lossi ajutiselt veel kolm aastat kuni see lõpuks seaduslikele pärijatele täieõiguslikult üle anti.