UURING ⟩ Vaata, kui palju eestlasi oma kodu häbenevad

Iga kümnes eestimaalane tunneb oma kodu pärast häbi. Foto: Shutterstock

Koroona-ajal hägustunud piirid kodu- ja tööelu vahel võivad meid üsna haavatavaks teha. YIT värske uuring näitab, et koguni iga kümnes eestimaalane tunneb oma kodu pärast külaliste ees häbi. Eriti puudutab see kuni 30-aastaseid noori.

Koduhäbi põhjuseid võib olla mitmeid – kolletunud koridorilagi, väsinud tapeet, vana mööbel või kulunud põrand. Koduomanikes võib stressi tekitada ka maja ning hoovi väljanägemine ning ebameeldiv lõhn koridoris, millesse eriti üürilisena on raske miskit parata, sest selles positsioonis ei ole lubatud või mõistlik oma raha parandamise alla panna.

«See võib avalduda ka väiksemate murede puhul, nagu pesemata nõud kraanikausis või sorteerimata pesuhunnik, mis meid sõpru külla kutsumast takistab. Koduhäbi võib kirjeldada ka kui hirmu, et teised inimesed ei aktsepteeri ega armasta meid, kui me ei säilita pidevat korralikkuse fassaadi ning kui see hakkab elu segama, on sellest ääretult kahju,» räägib YIT elamuarenduse ekspert Kadi Aljas.

Kui uuringutulemustest selgus, et koduhäbi tunneb 10 protsenti eestimaalastest, siis 18–29-aastaste noorte seas on tulemused keskmisest märkimisväärselt erinevad. Selles vanusegrupis leidis koguni 17 protsenti vastanutest, et neile on pigem või väga omane tunda külaliste ees häbi oma kodu pärast.

Erinevused paistavad silma ka meeste ja naiste seas: pigem või väga probleemsena tunnetas häbi kodu pärast vaid 8 protsenti meestest, samas kui naiste seas oli vastav hulk 14 protsendil vastanutest.

Kodukontorite ajastu

Kui küsida, et mis inimesi oma tänaste kodude puhul enim häirib, tõid vastajad välja ruumipuudust, asukohta koledas naabruses ning seda, et nende kodu nõuab üksjagu remonti. Sarnaselt koduhäbi tundvate inimestega leidis enam kui 10 protsenti inimestest, et on oma tänasest kodust lihtsalt tüdinenud.

Aljas arutleb, et üheks põhjuseks võib olla kolimine kodukontoritesse, mis on sundinud meid oma töö- ja koduelu täiesti uuel viisil ühitama. Tema hinnangul võib see mõnele inimesele olla ebameeldiv, sest lisaks näole jääb pildile veel üht-teist privaatset: taustal liikuvad inimesed või lemmikloomad, perekonnafotod ning muud fragmendid kodu väljanägemisest ja selle puhtusest.

Aljase meelest ongi just suurem sotsiaalmeediakasutus üks teguritest, miks kodu häbenemine on iseloomulikum naiste ja noorte inimeste seas.

«Sotsiaalmeedia süvendab kuvandit, justkui igaüks meist elaks alati korras ja viimaste trendide järgi sisustatud kodudes. Samuti saab suuremat protsenti noorte hulgas selgitada aktiivsema seltsieluga – nooremas eas on reeglina sotsiaalne ring suurem ning teineteisel külaskäimist rohkem kui hilisemas elus,» lisab ta.