Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

NÄDALA RESTORAN Burger oli toores!

Toores burger ongi täiesti toores.

Vanalinn pole sugugi vaikne kant. Äsja lõi seal uksed valla uus söögikoht Peet Ruut. Pakutakse nii väärt taimi kui toorest liha. Aga kuidas maitseb burger, mis on täiesti toores?!

Grillitud kapsas. Mõni lihamaias mees jääks sellise menüüs leiduva roa peale ehk kukalt kratsima, aga minul hakkab suu vett jooksma. Ma jumaldan kapsast, käharkapsast, Brüsseli kapsast, milliseid hõrgutisi neist nutika kuumutamise, tüki või ja küüslauguga valmistada annab! Nii sean lühikeselt menüülehelt grillkapsast tuvastades vägagi reipad sammud äsja avatud restorani Peet Ruut.

Äsja uksed avanud restoran Peet Ruut. Lihtne, aga võluv söögisaal.
Lihtne, aga võluv söögisaal. FOTO:

Koht on sisustuselt täpselt nii rahulik, mis selgesti kuulutab, et fookuses on siin võimalikult värske toit. Lihtsad rohelise laudisega üle löödud seinad, kõrrelistest taimeseaded, kõrvitsad trepil. Romantilises sisehoovis platsi võtmiseks on ilm liiga külm. Söögituba saab külalisi kiirelt täis.

Teenindaja on väga asjatundlik, selgitab pikalt iga toidu komponente ja lisab isiklikuna mõjuvaid hinnanguid. Kohe näha, et inimeste koolitamisse on ekstra investeeritud.

Kukeseenepasteet, saateks hapusai.

Ilmetu välimus, maitse taevalik

Hakatuseks võtame kukeseenepasteedi hapusaiaga (5.50 eurot) ja toore burgeri (12 eurot). Kukeseenepasteet näeb välja sama ilmetu nagu pasteedid ikka – pütike halli plöga. Kuid maitse on taevalik. Peagi tundub elu tähtsaimaks projektiks olevat see, kuidas urgitseda kausi äärte alt hapusaia tüki abil välja sinna peitu pugenud pasteedisiilukesi. Ei raatsi miskit alles jätta.

Toores burks on tõesti vaid imekergelt leegiheitjat näinud, peal fermenteeritud karulaugud. No see on kriminaalne suutäis – kel vähegi taljejoon armas, see parem ärgu proovigu. Ohtlikult hea.

Hanger-steik pannisalatiga.

Pearoaks tuleb hanger-steik pannisalatiga (15.50 eurot). Keegi ei küsi küpsusastme kohta, liha saabub meeldivalt medium rare’ina, mis ideaalselt sobib. Teenindaja selgitab usinalt, mispidi seda lõigata, et suurimat maitsemõnu kogeda. Pannisalat tähendab grilliga kohtunud köögivilju, kõik meeldivalt krõmpsud.

Metsaseenerisoto seenetolmuga. FOTO:

Kaaslane valib metsaseenerisoto (12 eurot) – tema roog näeb välja taas petlikult tagasihoidlik, hoolimata sellest, et peale on puistatud seenetolmu, mis on ilmselgelt miskit edevat. Kuid otsustades selle järgi, kui vähe sõnu ma sõbra lakkamatult täis olevast suust selle õhtu jooksul kuulen, võib otsustada, et rahumeelse fassaadi varjus peitus keelt alla viiv roog.

Menüüs paraku napp veinivalik

Veinikaarti nähes olen esmalt pisut pettunud – sedavõrd napp klaasiveinide valik! Kuidas nii ometi saab? Kuid kahest punaveinist sõelale jäänud Gerbino Rosso Sitsiiliast on igati nauditav ja parajalt pretensioonitu Syrah’ ja Nero d’Avola segu, mida kulub märkamatult mitu klaasi.

Ploomikompott musta pipra jäätisega. FOTO:

Magustoiduna paneb toekale einele punkti musta pipra jäätisega ploomikompott (6 eurot). Pipart on tuleneelaja jaoks pigem õrnalt lisatud, see maitsenüanss satub keelele harva, kuid seda mõnusama üllatusena.

Oleme ninaesise ja atmosfääriga enam kui rahul. Kuid kuna varem leidis samast vanalinna nurgast Von Krahli Aia nime kandva restorani, kus oli eeskätt au sees taimne kraam, leidub neidki, kes uut kogemust ülivõrretega ei kulda. Kommentaariumis jääb silma mõnigi, kes paika ei soovita – enamik veendunud veganid. Kellele toores burks aga meeltmööda, neil tasub kindlasti tulla. Seda enam, et praegu on see minu hinnangul parim saadaolev burks.

Puhtad talad, betoonpõrand ja selge fookus roogadel. FOTO:
Peet Ruut, vaade Rataskaevu tänavalt. FOTO:
Kommentaarid
Tagasi üles