EKSPERT ⟩ 5 levinud lõksu, mille küüsi kinnisvara ostes langeda võid

Kortermaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Toni Läänsalu/Postimees Grupp

Sobiva kinnisvaraobjekti leidmine pole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib. Seetõttu leidub sel teekonnal ka palju lõkse, mille küüsi esmased koduotsijad sageli langevad. Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane annab kinnisvaraportaalis City24 nõu, milliseid vigu kodu otsimisel vältida.

Kas kasutusluba on olemas?

Enne kui meeldiva kuulutusega korterit või maja vaatama sõidad, peaksid kindlasti veenduma, kas sinu väljavalitud kinnisvaral on olemas kasutusluba. «Kindlasti tuleks selles ise veenduda, mitte usaldada ainult korteri müüjat või tema esindajat,» toonitas Rebane.

Sellel on lihtne põhjus: kasutusloata kinnisvara ostuks pank laenu ei anna. Seega tuleks see detail kindlasti teha selgeks juba enne seda, kui müüdavasse kinnisvaraobjekti lootusetult ära armud. Konkreetse kinnisvaraobjekti kasutusloa olemasolus saab veenduda ehitisregistri kodulehel.

Milline on omandivorm?

See on asjaolu, mida ei väsi kordamast ükski ekspert: tee endale selgeks, kas tegemist on korteri- või kaasomandiga. Kaasomandi ostmine ja müümine on kindlasti oluliselt keerulisem kui korteriomandi puhul. Sellisel juhul peab kindlasti arvestama, et kui kaasomandil puudub kasutuskord, ei pruugi pank selle puudumisel laenu anda.

Kas ligipääs on tagatud?

Kui soetatava kinnisvara puhul on tegemist eramuga, tuleks kindlasti üle vaadata, kas servituudid ehk ligipääs objektile on ikka täielikult tagatud. Kui selles ei veenduta, võib hiljem näiteks selguda, et mõni naaber on ligipääsu uuele kodule tõkestanud ning see võib omakorda kaasa tuua palju konflikte ja pikale venivaid vaidlusi.

«Sellistele detailidele saab ligi inforegistrite kaudu, mille abil kinnisvara standarditele vastavuses veendutakse,» lisas Rebane.

Milline on objekti enda seisukord?

Selleks, et korteri või maja seisukorras veenduda, soovitab Luminori jaepanganduse ekspert kaasata objekti ülevaatamisse erapooletu ehituseksperdi. «Eestis on olemas palju ehituseksperte, kes saavad inimesi kinnisvaratehingute tegemisel nõustada,» ütles ta.

Eeskätt tuleks üle kontrollida kõige suuremad ohukohad ehk elektri-, kütte-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemi olukord. Seejärel soovitab Rebane veenduda, milline on avatäidete, akende-uste seisukord ja kas nendega on kõik korras.

Kui klient soovib veenduda konkreetse objekti energiakulus, on üheks võimaluseks küsida ülevaadet kommunaalkuludest ehk suve- ja talvekuude kommunaalarveid. «Kindlasti on üheks reaalseks variandiks ka energiaauditi tellimine,» soovitas ta.

Millised on varjatud puudused?

Tanel Rebase sõnul tuleks müüjalt või maaklerilt kindlasti uurida, millega uus omanik veel peaks kursis olema. Kõik varjatud puudused tuleks Rebase sõnul korteri ostu-müügilepingusse ära märkida. Samuti märgitakse lepingusse reeglina ära kogu mööbel, mis korterisse või majja sisse jääb. Kui lepingus on kõik vajalik ära kirjeldatud ja mõlemad osapooled on sellega nõus, hoiab see ära hilisemad tulised vaidlused.