STATISTIKAAMET ⟩ Uuest autost koduremondini: kuhu uputati pensioniraha?

Kas pensioniraha tagab mugavama elu? Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp

Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.

Saelauad pensioniraha eest?

Kõige rohkem on septembri andmete põhjal käive suurenenud saematerjali toomises, kus aastane kasv oli 87 protsenti ehk 66 miljonit eurot. Kas see tähendab, et varasemalt pensionifonde usaldanud rahakogujad otsustasid pensionipõlveks saelaudu kokku osta? Põhimõtteliselt võib nii öelda küll – saematerjali on rohkem vaja läinud kõiksugu kinnisvaraarenduste, -parenduste ja remontide jaoks, mis on ette võetud pensioniraha eest, vahendab Statistikaamet.

Eesti inimesele meeldib kinnisvara. Kui rahast hoolitakse ja tahetakse seda säilitada, siis paigutatakse see väga sageli just sinna. Pensioniraha kasutamine pole siinkohal erand.

Kas ka muud märgid kinnitavad seda väidet? Väga jõudsalt on kasvanud elamute ja mitteeluhoonete ehituse sektor, kus kasv on olnud lausa 27 protsenti. Tegu on väga suure ja inertse sektoriga, käibe poolest ühe suuremaga üldse, mistõttu on nii võimas kasv väga oluline muutus. Seega, mida suurem on sektor, seda väiksem muudatus on juba väga oluline liikumine. Elamute ja mitteeluhoonete ehitusse tuli aastaga juurde märkimisväärsed 54 miljonit eurot.

Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus on aastaga samuti kasvanud 43 miljoni euro võrra, mis on sektorile taganud 34 protsenti kasvu. Tugevalt on kosunud kõik statistiliselt määratletud sektorid, mis inimeste kinnisvarakalduvust kirjeldavad.

Kas pensioniraha tagab mugavama elu?

Sõiduautode ja väikebusside müük on aastaga juurde saanud 31 miljonit eurot, mootorikütuse jaemüük 23 miljonit eurot ja kütuste hulgimüük 41 miljonit eurot. Eestis elavatele inimestele on alati meeldinud autoga liikuda ja kui selleks on rohkem rahalisi võimalusi, siis neid ka kasutatakse.

Statistika näitab ka seda, et oma osa pensionirahast on saanud infotehnoloogia sektor. Programmeerimise valdkond on võitnud täiendavad 35 miljonit eurot ja kasvanud selle arvel 42 protsenti. Teised infotehnoloogiategevused on juurde saanud 55 miljonit eurot ja kasvanud selle arvelt 121 protsenti.

Kahtlemata on meil infotehnoloogia buum, kuid seda peab miski toitma. Ilmselt on osa pensionirahast sektorile appi läinud. Muidugi on varasemast ajast ka teada, et infotehnoloogilised kitsaskohad vajavad lahendamist, kuid vahendeid selleks napib. Ilmselt on pensioniraha vabanedes vähemalt teatud osa puuduvatest vahenditest leitud.

Pensioniraha abil naabrist paremaks

Statistilise korrektsuse huvides tuleb märkida, et eelnevalt on räägitud aastasest muutusest. Suur osa sellest muutusest on aset leidnud septembris, kuid mõningatel juhtudel ka pisut varem. Enne septembrit toimunud muutus aga ei tähenda, et seda ei mõjutanud pensioniraha – laekuva raha ootus oli turul olemas ning oma tegevust ja ka mõningaid oste planeeriti juba varem tulenevalt sellest, et septembris laekub pensionivara ning saab projekti rahastada või arendamisega edasi minna.

Kokkuvõttes ei ole andmetes midagi üllatavat – inimestele meeldib arendada oma majapidamist ja autoga sõita. Oluline on võimalusel mõlemas valdkonnas ka naabrist parem olla. Pensioniraha on andnud selle ellusuhtumise toitmisse oma panuse.