Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

EESTI HARIDUSMEKAD Aravete keskkooli maja tabas 1941. aastal pomm, misjärel jäi ehitus kuueks aastaks soiku (1)

Copy
Aravete Keskkooli juurdeehituse maketifoto, 1981.
Aravete Keskkooli juurdeehituse maketifoto, 1981. Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

Talurahva soovile vastu tulles asutas Seidla mõisahärra Aravete küla keskele 1858. aastal Seidla vallakooli, kus õpiti piiblit ja laulusalmide lugemist. Pikalt polnud koolil oma maja ning ruume jagati vallamajaga.

Vaade Aravete Keskkooli tagaküljele, 1986.
Vaade Aravete Keskkooli tagaküljele, 1986. Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

20. sajandi alguses ehitas Albu vallavalitsus Piibe maantee äärde avara koolimaja, mida teatakse õpetajate majana. 1939. aastal alustati Kurisoo hobupostijaama talu krundile 6-klassilise moodsa kivist koolimaja püstitamist. Valmiva kooli juurde rajati õppekatseaed ning alustati spordiväljaku ettevalmistusega, kuid õppeaastat uues koolimajas ei jõutudki alustada, sest 1941. aastal tabas hoonet pomm, mis purustas maja idaosa. Pärast seda jäi koolimaja ehitus kuueks aastaks soiku.

Vaade Aravete Keskkooli esiküljele, 1986.
Vaade Aravete Keskkooli esiküljele, 1986. Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Praeguse Aravete koolimaja ehituslugu on mõnes mõttes maakoolile tavapärane, seda iseloomustab rikkalik ehituskihistus paljude juurdeehitustega. Et ära mahutada kasvavat hulka õpilasi, ehitati 1963. aastal hoonele juurde kuus klassiruumi. Kui kool 1983. aastal Aravete keskkooliks muudeti, alustati selle kõrvale ka suure juurdeehituse rajamisega.

Aravete Keskkooli fuajee, 1986.
Aravete Keskkooli fuajee, 1986. Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Uus hoonemaht on erandlikult massiivne ja ilmestab tollal ehituses valitsenud olustikku: ehitusluba oli keeruline hankida, mõnevõrra lihtsam oli see juurdeehituse puhul. Sel põhjusel kasutati võimalust ehitusmahte maksimeerida ja nii sündis mitme juurdeehituse etapi tulemusel vana hoone külge ehitatud klassiruumidega õppekorpus, millele liitus võimla ning lõpetuseks siseujulaga hooneplokk.

Vaade 1981. aastal ja 1939. aastal ehitatud hooneosadele, 2020.
Vaade 1981. aastal ja 1939. aastal ehitatud hooneosadele, 2020. Foto: Muinsuskaitseamet

Tulemus on postmodernistlikule arhitektuurile omaselt vahelduva rütmiga hoone, mis oma mängulisuses katsetab perspektiivi ja geomeetriliste vormidega ning eristub selgelt modernistlikust hooneosast. Aravete Keskkool tegutseb hoones ka tänapäeval.

Vaade hoonele, 2020.
Vaade hoonele, 2020. Foto: Muinsuskaitseamet

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.

Tagasi üles