Tahad osta esimest kodu, ent omafinantseering pole piisav? Vaata, kuidas seda lahendada!

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Noore ehk alles iseseisvat elu alustava inimese jaoks võib kodulaenu taotlemisel tekitada raskusi omafinantseeringu küsimus: kust ikkagi leida vajalik summa kodu ostmiseks? Noortele koduostjatele annab kinnisvaraportaalis City24 nõu Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Rebase sõnul on oluline rõhutada, et pank hindab kõiki inimesi sama mõõdupuu järgi ehk inimese praegune vanus ei mängi rolli ning selle põhjal otsuseid ei tehta. «Pigem on küsimus selles, kui pikaks ajaks laen võetakse ehk kui vana ollakse siis, kui laenuleping lõpeb,» selgitas ta.

Et Luminori pangast kodulaenu võttes on maksimaalseks laenuperioodiks 30 aastat, tuleb hästi läbi mõelda, kas inimene on võimeline laenu teenindama ka näiteks 20 või 30 aasta pärast. Kui selles kaheldakse, tasuks mõelda lühema laenuperioodi peale.

Jaepanganduse juhi sõnul on tavaline rusikareegel, et kodulaenu saamiseks peab inimesel olema omafinantseering, mis moodustaks 15 protsenti ostetava kinnisvaraobjekti maksumusest.

«Kuna noorel perel või spetsialistil seda võimalust sageli ei ole, on üheks võimaluseks KredExi käendus, millega kompenseeritakse puuduolev 5 protsenti. See tähendab, et sellisel juhul peab noor inimene ise finantseerima vaid 10 protsenti kodu maksumusest,» selgitas ta.

Rebase sõnul on käenduse kasutamine noorte perede ja spetsialistide seas väga populaarne ning seda võimalust kasutatakse üsna tihti.

Kui omafinantseering puudub

Noorte puhul on niisiis üsna tavaline, et sissemakseks vajaminev summa on suurem, kui rahakott parasjagu võimaldab. Sellisel juhul kaalutakse sageli ka lisatagatise võimalust. Siinkohal tuleb tähele panna paari olulist detaili.

«Kindlasti tuleb arvestada, et lisatagatise omanik peab kuuluma laenusaaja kõige lähemasse pereringi – reeglina on selleks laenusaaja vanemad. Kui aga lisatagatis kuulub vanematele, siis tähendab see, et nemad peavad olema valmis seda laenu samuti teenindama,» toonitas ta.

Seega kui inimene peaks mingil põhjusel laenu teenindamisega hätta jääma, ent seda ei suuda teha ka laenusaaja vanemad, pole panga huvides lisatagatise andnud inimest oma kodust välja tõsta. See on ka põhjus, miks hindab pank lisatagatise andja maksevõimet.

Tanel Rebane kinnitas, et kasutas oma esimese kodu soetamisel samuti lisatagatise võimalust. «Kuna omafinantseering siis puudus, aitas esimese korteri osta just lisatagatise olemasolu,» lisas ta.

Sageli aitavad ka vanemad

Noorte koduostjate puhul pole Rebase sõnul erandiks, et sissemaksuks vajamineva summa kingivad ostjale tema vanemad. «Samuti on mõned noored suutnud ka ise selle raha koguda. Küll aga tasub tähele panna, et kui plaan on osta korter uusarendusse, lisanduvad sissemaksele ja korteri sisseseadmise kulud – näiteks on vaja raha sisustuse, sealhulgas köögimööbli jaoks,» tõi ta välja.

Ühtlasi tuleks arvestada, et raha on vaja ka lepingutasude, notarikulude ja muude asjaajamisega seotud väljaminekute jaoks. «Selleks on internetis olemas erinevad kalkulaatorid, mille abil saab kuludega tutvuda ja need koduostu eelarvesse aegsasti sisse arvestada,» ütles Rebane.