Vingugaas on nähtamatu vaenlane ja kõige hullema aitab ära hoida selle varajane avastamine. Paraku juhtub igal aastal õnnetusi, kus vingugaas nõuab inimelu.
«Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, on seda ilma vastava andurita võimatu tuvastada. Lisaks salakavalusele on see gaas ülimalt mürgine – see uinutab ohvri ja röövib temalt võimaluse ruumist iseseisvalt väljuda,» selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
Vingugaasimürgistuse esmased sümptomid on uimasus, iiveldustunne ja pearinglus. Raskematel juhtudel võib mürgistus tuua kaasa ka neuroloogilised häired, kooma ja surma.
Kõige tundlikumad on vingugaasimürgistuse suhtes lapsed ning hingamiselundite- ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning eakad.
Sageli ei osata kergemaid sümptomeid vingugaasiga seostada, mistõttu võib probleemi allikas tuvastamata jääda.
Vingugaasiandurile sobivaim koht sõltub erinevatest asjaoludest – nii kütteseadme tüübist, ruumide planeeringust, ventilatsioonisüsteemist, inimeste tavapärasest paiknemisest ruumides, aga ka ümbritsevast keskkonnast.
Anduri paigaldamisel tuleb kindlasti järgida seadmega kaasas olevat kasutusjuhendit, sest vaid siis saab olla kindel, et andur töötab korrektselt ja annab ohust märku õigel ajal. Nagu kõikidel anduritel, on ka vingugaasianduril märgitud kasutusaeg, mida tuleb jälgida. Nii saab olla kindel, et andur on töökorras. Vananenud seade tuleb vahetada uue vastu.
Kui vingugaasiandur annab ohust märku, tuleb ruumist võimalikult kiiresti lahkuda ning minna värske õhu kätte. Ruumist väljudes tuleb avada tuulutamiseks aknad ja kütteseadme siibrid. Kui enesetunne on halb ning mürgistussümptomid tugevad, tuleb helistada hädaabinumbril 112.