Muutuvad ilmaolud nõuavad libedusetõrjel erilist hoolsust

Tallinna kesklinn. Pilt on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest/Postimees Grupp

Kõige hullemad ongi talvel just sellised ilmad, kus paari soojakraadi või nulli piiresse jääv temperatuur öise külmaga vaheldub – see tähendab, et lumemassid hakkavad sulama ja majaesised kõnniteed muutuvad juba paari tunniga ülimalt libedaks, tuletab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi kõigile meelde.

Kinnisõidetud lumi muudab libedaks ka autode parkimisala, mida tihti talviti katab tume ja konarlik jäine kiht. «Piisab vaid kergest libastumisest, kui raske õnnetus ongi käes,» hoiatab Mardi.

Paraku kipub aga olema pigem nii, et lume-, jääpurikate ja libedusetõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikumad ühistujuhid - arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd. «Omavalitsused püüavad korteriühistuid küll ka libedusetõrjel abistada, näiteks Tallinna linnaosad jagavad kinnistuomanikele ja korteriühistutele ka tänavu tasuta graniitsõelmeid,» selgitab Mardi.

Mardi paneb kõigile korteriühistutele südamele, et lume- ja libedusetõrjet tehtaks hoolikalt, sest libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varasemalt kohtusse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, on olnud suured. Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus.

«Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud,» kinnitab Mardi.

Seadus ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.

Korteriühistute suur talvine mure on ka kõnniteede korrashoid, kuna omavalitsuste senine praktika ja seadusandlus on aga võimaldanud läbi heakorraeeskirjade panna kinnistuomanikule koormisena kohustuse hoida korras ka omavalitsusele kuuluv kõnnitee. EKÜL hiljutises veebiküsitluses leidsid aga korteriühistute juhid üle Eesti üksmeelselt, et kõnniteede korrashoid jäägu kohaliku omavalitsuse kohustuseks.

Siiski olid pooled vastanuist seisukohal, et nõustuks kinnistuga piirnevat kõnniteed korras hoidma juhul, kui kohalik omavalitsus kompenseeriks sellega kaasnevad vajalikud kulud. Eesti Korteriühistute Liit läkitas korteriühistute seisukohad kõnniteede korrashoiu küsimuses ka riigikogu majanduskomisjonile.