KORTERIÜHISTUTE LIIT ⟩ Kortermajas asuvad ärid ei tohi majaelanikke häirida

Kristina Kostap
, Kodustiil.ee tegevtoimetaja
Copy
Nii korteriomanikel kui ka äriruumide omanikel ja  rentnikel tuleb käituda nii, et see naabreid ei riivaks.
Nii korteriomanikel kui ka äriruumide omanikel ja rentnikel tuleb käituda nii, et see naabreid ei riivaks. Foto: Shutterstock

«Linnas on tihti nii, et kortermaja mõnel korrusel asuvad äriruumid, kuid sealne majandustegevus ei tohiks ületada korteriomanikele omandi tavakasutusest tekkivat mõju,» kinnitab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ehk siis, kui tekivad müraprobleemid, konfliktid jäätmekäitluse pinnal või häirivad äriruumide kasutajad oma käitumisega olulisel määrajal majaelanike elu, on rahumeelne kooseksisteerimine küsimärgi all.

«Kindlasti on lubamatu selline olukord, nagu hiljutine trall ühe Kalamaja kohviku ümbruses, kus äriruumide kasutajast tingitud tegevus häiris olulisel määral korteriühistu elu. On päevselge, et sellises olukorras ei saa elanikud oma kodudes rahulikult ja turvaliselt olla, kui maja ümber toimuvad hilisõhtused kogunemised ja tehakse lausa ebaseaduslikult lõket,» räägib Mardi.

Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb tema sõnul kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning taluda mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiresse.

«Ehk siis kõigil, nii korteriomanikel kui ka äriruumide omanikel ja rentnikel tuleb käituda nii, et see naabreid ei riivaks,» nendib EKÜLi õigusosakonna juhataja.

Kui äriruumides või selle ümber toimuv häirib teisi korteriomanikke määral, mis ületab tavakasutuse mõju, ja sellesuunalisi märkusi on juba tehtud mitmeid, tuleb selline tegevus lõpetada.

Selleks tuleks Mardi sõnul murest rääkida korteriühistu koosolekul, naabritega ja äriruumide omanikega suhelda ning koos kompromisse otsida. Samuti tuleks tema sõnul uued elu- ja ärihooned juba planeerida ehituslikult nii, et äritegevusega kaasnev olmemüra naabreid võimalikult vähe puudutaks.

«Aga ma ei väsi kordamast, et ühiselu sujumisel on igal üksikisikul väga suur vastutus. Ka ilma politseipatrulli ja pideva kontrollita. Kui saame aru, et meie soovid, tahtmised ja vajadused on täpselt sama olulised kui kaasinimeste omad, saame muretult oma kodus õnnelikku elu elada,» lisab Mardi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles