T, 5.07.2022

ETTEVAATUST ⟩ Üha enam inimesi langeb prügipättide ohvriks

Kodu.postimees.ee
Üha enam inimesi langeb prügipättide ohvriks
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Prügikonteiner.
Prügikonteiner. Foto: Shutterstock

Järjest enam kasutatakse ehitus- ja suurjäätmete äraveoks kuulutusportaalist leitud ettevõtete või eraisikute teenuseid. Prügi üleandmisel tuleb aga veenduda, et selle vastuvõtjal on kehtiv jäätmekäitlusluba ja prügi viiakse tõepoolest jäätmekogumispunkti, mitte näiteks metsa alla.

Keskkonnaameti Ida-Virumaa järelevalvebüroo vaneminspektor Kristian Taro sõnul sagenevad juhtumid, kus inimesed on langenud prügipättide ohvriks. «Need on juhtumid, kus veoteenuse pakkuja võtab raha ehitus- või suurjäätmete äraveo teenuse eest, kuid viib kliendilt saadud prügi jäätmekogumispunkti asemel kas metsa või mujale selleks mitte ette nähtud kohta,» selgitas Taro.

Sel moel valesse kohta jõudnud prügi eest vastutab aga inimene, kellele prügi kuulus. Taro selgitusel tuleb jäätmed üle anda ettevõttele, millel on olemas jäätmekäitlusluba. «Kui annate oma jäätmed ilma loata tegutsevale ettevõtjale, siis kaasneb sellega risk, et kui prügi satub valesse kohta, võib vastutus jääda teie enda kanda. Jäätmete loodusesse viimise eest karistatakse kuni 1200 euro suuruse trahviga, lisaks tuleb süüdlasel korraldada prügi äravedu jäätmejaama. Nii läheb esialgu soodsana paistnud prügiveoteenus lõpuks inimesele väga kalliks maksma,» selgitas keskkonnainspektor.

Kõige rohkem kaebuseid ehitus- ja lammutusjäätmete või suuremõõtmeliste jäätmete, näiteks mööbli loodusesse viimise kohta registreeriti eelmisel aastal Harju, Tartu ja Ida-Viru maakondades. Probleem puudutab just erakorraliselt tekkinud ehitus-ja lammutusjäätmeid ning suuremõõtmelisi jäätmeid, mitte tavapärast regulaarset jäätmevedu.

«Pidage meeles, et vastutate oma prügi eest ise,» rõhutas vaneminspektor Kristian Taro. «Lähenege sellele küsimusele vastutustundlikult!»

Kui märkate prügi viimist metsa alla, jäätmete põletamist või matmist, tuleks sellest teavitada riigiinfo telefonil 1247.

Kuidas vältida prügipättide ohvriks langemist?

1. Vii ise prügi õigesse kohta ära. Veebilehelt https://kuhuviia.ee leiate täpsemat infot selle kohta, kuhu ja millist prügi viia ning kui palju see maksma läheb. Sarnast infot võib leida ka oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt. Sageli on prügi ise ära viimine soodsam kui vahendaja tellimine ning sobiliku haagise või veoauto võib ka rentida.

2. Palu abi usaldusväärselt sõbralt. Kui teil puudub transport või võimalus tekkivaid ehitus- või suuremõõtmelisi jäätmeid ise jäätmejaama viia, siis paluge vedamisel abi oma sõbralt või kelleltki teiselt, keda usaldate.

3. Kasuta usaldusväärsete ettevõtete teenuseid. Seda, kas prügiveoteenust osutaval ettevõttel on jäätmekäitlusluba, saab järgi vaadata Keskkonnaameti infosüsteemist KOTKAS. Selleks sisestage ettevõtte nimi lahtrisse «omaja» ning teile kuvatakse kõik selle ettevõttega seotud keskkonnaload.

4. Küsi prügivedajalt tšekki. Ehitus- ja suuremõõtmeliste jäätmete äraveoteenuse tellimisel küsige kindlasti prügivedajalt või vastuvõtjalt jäätmete kogumispunkti väljastatavat kviitungit, kuhu märgitakse andmed, kuhu ja millal teie jäätmed viidi. Võite paluda, et tšekk antakse teile üle, saadetakse e-posti teel või fotona. Nii saate veenduda, et teie prügi on tõesti õigesse kohta viidud ja vajadusel seda ka tõendada.

Märksõnad
Tagasi üles