:format(webp)/nginx/o/2021/12/07/14246356t1hcf70.jpg)
Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8 protsendini, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8 protsenti. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust.
Energiahindade kiire kallinemine jätkub: novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49 protsenti ja detsembri alguses tõukas külm ilm selle ajutiselt uute rekordtasemeteni. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju näeme alles järgmistel kuudel.
Elektrikulud moodustavad keskmiselt 0,8 protsenti ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10 protsenti – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel. Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda. Maagaasi hind kallines kuuga 60 protsenti ja see kandub lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)