Võlaõiguslikku müügilepingusse pannakse kirja kõik oluline: ostu-müügihind; missugusena vara ostetakse ehk lisatakse hinnas sisalduva siseviimistluspaketi info ning kas, kuidas ja mis tähtajani on võimalik teha korteri planeeringus ning siseviimistluses muudatusi; kuidas toimub korteri ülevaatus ja üleandmine; lisatakse erinevad tähtajad (kasutusloa hankimine, asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaeg, hoovi ja haljastuse valmimine jne).
Lepingu juurde lisatakse ostetava korteri (ja autokoha, panipaiga) plaan. Uusarendustes on tavaline, et korteri suuruse juurde märgitakse ka võimalik ruutmeetrite kõikumine (keskmiselt 5 protsenti), mis ei mõjuta hinda.
Arendaja kohustus on hankida kasutusluba (või -teatis). Pane tähele, et maja valmimisel seda veel ei ole ja selle saamiseks kulub aega. Võlaõiguslikku lepingusse lisatakse tähtaeg, mis ajaks müüja kohustub selle hankima (u pool aastat kuni aasta maja valmimisest).
Laenuvajaduse korral on mõistlik pangaga juba enne võlaõiguslikku lepingut suhelda ja teada saada oma laenuvõimalused. Kui maja veel ei ole (ega ole ka korteriomandeid), siis pank hüpoteeki ostetavale varale seada ei saa. Seega peab võlaõigusliku lepinguga makstav summa tulema omafinantseeringust või mõne muu kinnisvara tagatisel.
Pangalaenu taotlemise korral soovib pank ostetava vara kohta ka hindamisakti.
Lõplik leping ja üleandmine
Kui maja on valmis, võtab arendaja ostjaga uuesti ühendust, et viia läbi viimased toimingud.
Esmalt toimub korteri ülevaatus koos müüja/ehitaja esindajaga. Kohapeal vormistatakse ülevaatusakt, kuhu märgitakse ka ülevaatuse käigus leitud puudused ja ehitaja määrab aja nende parandamiseks.
Seejärel sõlmitakse notaris asjaõiguslik leping ehk n-ö lõplik leping ja seda siis, kui ostetav korter on valmis.
Tavaliselt antakse samal päeval või kolme päeva jooksul lepingu sõlmimisest üle korteri võtmed ning korterit puudutavad dokumendid ja kasutusjuhendid.