Soomes nähti valgussambaid. Kas neid peab kartma?

Ka meie põhjanaabrite soomlaste juures paugub krõbe pakane. Külm ilm tõi endaga kaasa põneva atmosfäärinähtuse, mida tuntakse valgussamba nimega. Kuid mis asi see valgussammas õigupoolest on?

Valgussammas on optiline atmosfäärinähtus. Riigi ilmateenistus kirjeldab valgussammast kui halonähtust, mis tekivad nii all- kui ülalpool valgusallikat. Valgusallikas võib olla päike, kuu, tänavavalgusti või näiteks autotuled, mille kohale sammas tekib. Valgussammas tekib, kui valgus peegeldub õhus hõljuvate plaatjate jääkristallide põhitahkudelt. Sammast ennast tegelikult ei olegi, vaid vaataja silma jõuavad miljonid valgusvilked, mis koos jätavad samba mulje. Mida suuremad on kristallid, seda paremini on see efekt näha. Arusaadavalt soodustab karge ilm selliste sammaste nägemist.

Ka Eestis on valgussambaid nähtud. Viimati nähti neid selle aasta algul. Valgussambad tabati veebruari algul pildile näiteks Simuna alevikus Lääne-Virumaal ja ka Pärnus. Kas neid ka detsembrikuus näeb, seda ennustada ei oska. Tuleb silmad lahti hoida ning ehk näkkab.