Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

160 majapidamise kogemus: kuidas säästa elektrit (1)

Copy
Kõrged elektrihinnad külvavad segadust ja paanikat.
Kõrged elektrihinnad külvavad segadust ja paanikat. Foto: Pexels / CC0 Licence

AS Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd jagab nippe ja kogemusi, kuidas erivajadusega inimesed saavad hakkama kõrgete elektrihindadega.

Loodussäästlikkus on odavam

Kõige olulisem muutus järgmise kümne aasta jooksul on jõudmine küllusest mõõdukusse. Ühiskonnana peame muutma enda soovi võimalikult palju tarbida, see vähendab oluliselt ka kulusid.

Innustan iga kodumajapidamist oma vajadusi üle vaatama, sest vaid väikeste muudatustega tarbimisharjumustes on võimalik oluliselt vähendada olmekulusid ning säästa loodust. Praegused kõrged elektrihinnad peaks selleks piisavalt põhjust andma - isegi, kui elektri või toasooja hind mõnevõrra langeb, jääb see endiselt kõrgeks. Nutikamad lahendused aitavad vähem kulutada ja paremini toime tulla hinna kõikumistega. Positiivse kõrvalmõjuna aitame kaasa ka planeedi säilimisele ja kliimamuutuste pidurdamisele.

Kuidas olla säästlik?

Lisaks tavaliste korterite soetamisele oleme erivajadusega inimestele ehitanud pea 20 kortermaja ja ridaelamut ning 60 peremaja. Näeme, et mugav ja madalate kuludega majapidamine on võimalik, kui kodu suurus lähtub elanike arvust ja vajadustest.

Maju planeerides teadsime, et need peavad olema võimalikult säästlikud – ruumide paigutus on põhjalikult läbi mõeldud ja toad on mõistliku suurusega. Lisaks on hoonete katustel päikesepaneelid, tänu millele toodavad energiasäästlikud hooned suure osa elektrist ise.

Selleks, et olla loodussäästlik ja oma sissetulekut mitte lihtsalt ära süüa või ära kütta, annan mõned nipid, mida kasutame ka enda erivajadusega inimeste kodudes.

Mida saab teha kohe ja ilma lisakuludeta:

Ruumi temperatuuri vähendamine ühe kraadi võrra vähendab küttekulu kuni 5%. Kõige tervislikum ja mugavam ruumi temperatuur on 21 kraadi, sageli hoitakse tubasid lausa 23-24 kraadi juures.

Tuulutamiseks tee aknad lühikeseks ajaks pärani lahti. Nii vahetub ruumis õhk ilma, et jahutaks maha seinad või mööbli.

Lisaks küttele on kodumajapidamise üks suuremaid kulukohti vee soojendamine. Pesu pestes kasuta madalamat temperatuuri, duši all pese kiiresti ja vannist hoia eemale.

Vaata üle enda menüü – Eesti inimene sööb viis korda rohkem liha kui on tervisele kasulik. Samuti on liha üks kallimaid toiduaineid, mis elektri hinna tõustes kallineb veelgi.

Pikemat plaani vajavad tegevused:

Mõtle läbi pere tegelik ruumivajadus. Üksi suures majas elamise asemel on mõistlik see vahetada korteri vastu, isegi kui see on emotsionaalselt raske.

Nutikodu tarkvara abil saab oluliselt vähendada ülalpidamiskulusid. Tark Maja oskab elektri börsihinda jälgides valida soodsaima hetke vee soojendamiseks või maja kütmiseks.

Soojusta oma maja. Kui seinad on härmas või räästasse tekivad jääpurikad, on põhjust kahtlustada suurt soojakadu.

Võimalusel tooda osa elektrist ise – paigalda katusele päikesepaneelid. Kui mõni aasta tagasi oli eramu katusel oleva päikesejaama tasuvusaeg ca 10-12 aastat, siis tänaste elektrihindade juures on see 4-5 aastat või veelgi vähem.

Kui kodumasinad vajavad vahetust, võta kallim, kuid parema energiatõhususega masin. Külmiku puhul arvuta selle suurus kasutajate arvu järgi, mitte ära osta igaks juhuks kõige suuremat.

Tagasi üles