Tartu Ülikooli professor: kahjuks oleme jõudnud olukorda, kus normaalset söömist tuleb kaitsta (20)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
16. detsember 2021, 09:28
/nginx/o/2021/12/16/14262730t1hbe3d.jpg)
Meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel Zilmer esitles Põllumajanduskoja infotunnis lihaga seonduvaid väärarusaamu ning analüüsis ka seda, miks levitatav info, et liha võrdub ju valk, pole ei teaduse ega inimese ainevahetuse mõttes korrektne.
Meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel Zilmer ütles Põllumajanduskoja infotunnis «Müüdid ja tegelikkus: loomakasvatuse ja lihatootmise roll», et tema moto on kogu aeg olnud: «Normaalne ühiskond toimib vaid teaduspõhisuse ja mõistuspõhise mõtlemise samaaegsel kooskasutamisel».
Oma ettekandes näitas ta, miks liha on süsteemsel käsitlusel vajalik tipptoiduaine. Ta analüüsis ka seda, miks levitatav info, et liha võrdub ju valk, pole ei teaduse ega inimese ainevahetuse mõttes korrektne, vaid tegelikult on eksitav ja vassiv. Tartu Ülikooli professor selgitas, et tihti produtseeritavad limiteeritud lähenemised toiduainetele tekitavad üha rohkem probleeme ja eksitavad tarbijaid, mis muudab aina aktuaalsemaks normaalse söömise kaitsmise vajaduse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et viimastel aastatel on põhjendamatult kasvanud surve siinsele loomakasvatusele ja lihatootmisele. Loomakasvatus ja lihatootmine on Eestis viimase 30 aasta jooksul kordades kahanenud. Aeg-ajalt kostub, et Eestis peaks põllumajandussektorit veelgi koomale tõmbama, kui räägitakse keskkonnahoiust, loomade heaolust ja kliimaeesmärkidest.
«Ehk ainus variant oleks loomade arvu vähendamine, mis aga seab ohtu meie toidujulgeoleku ja läheb vastuollu Pariisi kokkuleppes ühiselt paika pandule, et kliimaeesmärkide saavutamine ei tohi ohustada toidutootmist,» kommenteeris Sõrmus.
Sellel on otsene mõju kohalikule tootmisele, mis paratamatult peaks selle vähenemisel asenduma anonüümse importkaubaga.
«Ma pole kindel, et Eesti tarbija sellist arengut ihkab, vaadates kasvõi erinevaid uuringuid. Siinne põllumajandus- ja toidutootmissektor on kogu maailma lõikes üks keskkonnasäästlikumaid ja paistab silma teadlastega tihedas koostöös. Kui EL-i põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20 protsenti, siis Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil vähenenud ligi 45 protsenti.»
Teisisõnu, sektori intensiivsus on kokkuvõttes pigem madal. Valdkonnakäsitlus vajab senisest laiapindsemat ja täpsemat mõtestamist ning arusaamist. See on ka üks põhjus, miks põllumajanduskoda avas praktilise veebilehe lihafaktid.ee, mis näitab põhjalikumalt loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolt, uurides sealhulgas ka hetkel väga aktuaalseid keskkonnahoiu ja loomade heaolu tagamise põhimõtteid.