/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/17/14264846t1hb1a3.jpg)
Kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ja sektori suure ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on järgmise kümnendi jooksul oodata ehituses suuremat puidu kasutamist.
SÕNA EKSPERTIDEL ⟩ Puidu uus tulemine lubab ehitussektorile rohelisemat tulevikku
«Kuigi töödeldud puitu on ehituses kasutatud aastakümneid, nähakse selles Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks suurt perspektiivi – viia CO2 heitkogus ehituses võimalikult madalale ja tagada, et uued valmivad hooned paiskaksid oma elutsükli vältel ökosüsteemi võimalikult vähe süsihappegaasi,» ütles Kaamos Timberi juht Tõnu Bergmann.
Ta lisas, et hoonete ehitamine ja majandamine hõlmab täna ÜRO andmeil 36% kogu maailma energiakulust ja ligikaudu 37 protsenti kasvuhoonegaasi emissioonist. Pelgalt ehitusmaterjalide - terase, tsemendi ja klaasi - tootmine moodustab aga 10% ülemaailmsetest energiaga seotud CO2 heitkogustest.
Puit on 21. sajandi ehitusmaterjal
Seda, et puit leiab ehituskonstruktsioonides üha suuremat kasutamist, kinnitas ka Kaamos Ehituse juht Alo Nõmmik. Kui 19. sajand kuulus terasele ja 20. sajand betoonile, siis on käesolev, 21. sajand puidu päralt.
Samas leidis Nõmmik, et puidu laialdasem kasutamine ehituses on üks suurimaid väljakutseid, sest endiselt tuleb võidelda aegunud mõtteviisiga nagu puidust tuleks ennekõike teha lõket või ehitada laevu.
Kaamos Ehituse juht lisas, et ehitustehnoloogiad ja materjaliteadus arenevad kiiresti ning puitkonstruktsioonid pakuvad juba praegu terasele ja betoonile tugevat konkurentsi. Hea näide on CLT (cross-laminated timber) ehk ristkihtpuit, kus erinevad kihid liimitakse või naelutatakse risti omavahel puitpaneelideks kokku ning mille tulemuseks on keskkonnasõbralikum, soe ja naturaalne ehitusmaterjal.
Kaamos Timberi juht Tõnu Bergmann selgitas lisaks, et ehitusmaterjalide valikust oleneb hoonete mõju keskkonnale ja seda nii ehitamise ajal kui ka kogu hoone elutsükli jooksul.
«Betoon on puidust umbes viis korda raskem, mis tähendab suuremaid kulutusi vundamendile ja transpordile, mis kindlasti on oluliselt ressursimahukam ja põhjustab lisanduvaid CO2 heitkoguseid,» ütles Bergmann. Nõmmik lisas, et sageli aitab kergem ja täpsem materjal kaasa ka ehituse valmimise kiirusele ning ehitusplatsil tekib ka vähem müra, tolmu ja prügi. Kõik see tähendab omakorda väiksemaid ehituskulusid ja vähem probleeme ehitusplatsil.
«Puit on taastuv ja vastupidav ehitusmaterjal, mida saab kasutada peaaegu igas ehitustööstuses,» on Bergmann kindel. Puidust ehitusmaterjalide tootmisele kulub vähem energiat, see põhjustab vähem õhu- ja veereostust ning on väiksema süsinikujalajäljega kui teised paljukasutavad ehitusmaterjalid.
Nõmmik hindas aga, et terast ja betooni läheb ehituses tarvis ka edaspidi, kuid on ka kindel, et tulevikus saab erinevaid ehitusmaterjale omavahel üha paremini kombineerida.