SÕPRADEGA KÖÖGIS ⟩ Täiusliku fondüü saab ka ilma mingi vaevata

• Oskamatu kogemus: parmuhais käis üle pea, hea see plöga just ei olnud!
• Oskaja kogemus: hõrk roog vähimagi vaevata! Milles peitub saladus?
• «Sellest saab kindlalt mu uus hitt-roog! Kõik arvavad, et ise tehtud!»

SÕPRADEGA KÖÖGIS. Kuidas sõpru muljetavaldavalt võõrustada, nii et ise ka ülearu palju vaeva nägema ei peaks? Tee fondüüd. Juba selle söömine ise on meelelahutus. Juustukuningate asjatundja Merit Miller annab nõu.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas õnnestus minu esimene fondüü. Võtsime selle ette koos sõpradega, neid oli kenake hulk ja igaüks üritas roa valmimisse targa nõuga panustada. Kasuks see just ei tulnud. Meie kokakunsti meistriteos meenutas sültjat klimbisuppi viinaga.

«Kuidagi tahke on,» arvas kausi kallal askeldav prillidega noormees Madis. «Viina on vist vähevõitu.» Lisas tubli sortsu. Retseptis ju oli! Lausa 2 cl. Aga samapalju suras hulka ilmselt iga liige meie kümnepealisest kambast. Kui olime ollust mitu tundi keetnud, polnud ühtlasest koostisest ikka veel lõhnagi, aga parmuhais käis üle pea. Andsime alla ja ajasime plöga alistunult näost sisse. Hea just ei olnud.

Valmissegu keevasse vette

Vahepeal läks mitu aastat, mille jooksul fondüü omandas mu silmis eristaatuse nagu iga asi, millega ise hakkama ei saa. Prantsusmaal või Šveitsis matkates tellisime seda alati. Aga et teeks ise uuesti? No ei...

Merit Miller õpetab Juustukuningate stuudios fondüü valmistamist. Foto: Kristina Herodes

Selle aasta detsembris maandusime seltskonnaga Juustukuningate stuudios. Suur oli mu üllatus, kui Merit Miller reipal häälel hõiskas: «Me teeme fondüüd! See on üliülilihtne ja sobib ideaalselt neile, kes ise süüa teha ei armasta. Igaüks saab hakkama!» Igaüks?! Hm...

Kuid selgus, et juustuspetsil oligi tõsi taga! Selmet ise mässata, on võimalik osta pakike valmis fondüüd. Meie katsetame Kaltbachi valmissegu, 450-grammise paki saab 14,95 euro eest. Ajad vee keema ja keerad tule maha ning viskad fondüü ühes pakiga pooleks tunniks tulisesse vette sulama.

Triin Palmipuu ja Šveitsi fondüü. Foto: Kristina Herodes

Selle aja saad sõpradega vestelda, juuste mekkida ja veini juua. Fondüü valmistab ennast ise.

«Fondüüks saab muidugi ka võtta suvalised juustutükid ja ära sulatada. Aga kui pole aega mässata, võtad valmis Šveitsi fondüü kahe juustu, veini ja kirsiviinaga.»

Ja ongi kokatud! Valame vedela juustu ringi, paneme küünlad põlema ja koguneme poti ümber nautima.

«Kujuta ette jõulude ajal, kui sõbrad külla tulevad,» vaimustub tulihingeline toidufänn Triin Palmipuu. «Muidu kokkad nagu hull, aga siis saad tõesti suhelda ka.»

Mmm... kuum juust lõhnab väga isuäratavalt. FOTO: Foto: Kristina Herodes

Šveitsi fondüü retsept neile, kes armastavad ise mässata

Šveitsi fondüü neile, kes tahavad mässata

võrdses koguses Emmentali ja Gruyère’i juustu, kumbagi umbes 250 g

2 dl valget kuiva veini

1 küüslauguküüs

1 tl maisitärklist

2 cl kirsi- või tavalist viina või šerrit

maitseks (valget) pipart või jahvatatud muskaatpähklit

Riivi juust. Tähtis – kasuta alati tükijuustu, sest valmis riivjuust ei taha lisaainete tõttu hästi sulada. Tark on kasutada fondüü valmistamiseks rasvasemat sorti kõva juustu ja kuivemat veini.

Hõõru pooliku küüslauguküünega fondüüpott seest üle. Vala vein fondüünõusse ja kuumuta tasasel tulel, kuni see hakkab kergelt mullitama. Lisa jaokaupa juust, sulata pidevalt puulusikaga segades. Lisa uus juustukogus juurde alles siis, kui eelmine osa on sulanud. See etapp on korralik kannatlikkuse proov!

Seejärel sega kirsiviin maisitärklisega ja lisa fondüü hulka. Lisa ka maitseained ja kuumuta pidevalt segades, kuni juustumass muutub ühtlaselt kreemjaks. Kiirelt see just ei lähe.

Eemalda tulelt ja serveeri põletiga alusel. Kasta sisse saiakuubikuid, köögivilju ja muud meelepärast.

Kõrvale võib pakkuda kõike

Ainus peen asi selle roa juures on fondüünõu – see peab tõesti olemas olema. Niisugusest materjalist, et alla saab panna tule – nii püsib fondüü kogu aeg parajalt soe ja ei hangu ära. Kuid oluline on ka see, mida pakkuda fondüü kõrvale. Alpides sulpsab juustu sisse peamiselt sai, aga sobib ka värskem kraam. Merit soovitab juustu sisse kasta kõike, mis pähe tuleb.

«Maasikatega on imehea, aga seda ma soovitan suvel,» ütleb Merit. «Väga hea on vaarikas.» Huvitavaid maitseelamusi pakuvad ka kirsstomatid, redised, viinamarjad, vaarikad, lillkapsaõisikud ja šampinjonid. Viimased kaks on eriliselt hõrgud kreemise ja krõmpsu kombinatsioonid.

Ka päris iga jook ei passi fondüü kõrvale. «Fondüü juurde soovitatakse juua kas alkoholi või kuuma jooki,» õpetab Merit Miller. «Tasub hoiduda mittealkohoolse külma joogi joomisest. Juust hangub vale koha peal ära. Midagi ohtlikku seal pole, lihtsalt kõhus on ebamugav.»

«Järjest paremaks läheb,» arvab selle peale Triin Palmipuu. «Sellest saab kindlalt mu uus hitt-roog. Ja mulle täiega meeldib, et seda valmis fondüüst kuskilt suvapoest ei saa, ainult Juustukuningatest. Siis kõik arvavad, et ma olen kõik ise teinud.»

Kinkepakk "Perepeo parimad ampsud" Foto: Juustukuningad

Juust on väärt kingitus

Aastalõpul kalleid inimesi ja koostööpartnerid meeles pidades midagi maitsvat kinkida on kaval komme - pole hirmu, et valitud ese seisma jääks või maitsele ei vastaks. Maiustuste ja jookide kõrval on kuldaväärt kingiidee kaunis juustukorv. Esiteks läheb juust seistes vaid paremaks - pole hirmu, et söödav kink jõulunuuma ajal üle jääks. Teiseks on raske leida inimest, kes juustu ei sööks. «Isegi need, kes laktoosi ei talu, saavad vanemaid juuste rahuliku südamega süüa, laktoos läheb sealt välja,» selgitab Merit Miller. Ja kolmandaks elamuslik väärtus - juustu kingipakiga kingid inimesel justkui valmis peo. Pane vaid sõpradega lauale ja ongi kõik valmis, pääsed täielikult tülikast kokkamise vaevast. Juustukuningate kinkepakid leiad siit.

Kinkepakk "Täna tähistame" Foto: Juustukuningad

Fondüü söömine on ise juba peo nael - toob sõbrad ninapidi kokku, ärgitab suhtlema ja maitseelamuste kohta muljeid vahetama. FOTO: Foto: Kristina Herodes

Juustufondüü tuleb Śveitsist

Rammus talvine seltskonnasöök juustufondüü oli sündides hoopis ellujäämisroog. Nimelt kuulub fondüü leiutamise au Šveitsi Alpide talupoegadele, kes juba 18. sa-jandil tegid talvel mägiküladesse lumevangi jäädes süüa sellest, mis käepärast oli. Aga ka kasinas majapidamises oli tollal alati juustu, veini ja saia... Šveitsist liikus saiatükikeste kuuma juustusegu sisse kastmise komme tasapisi mööda ilma laiali.

Šveitsis uhkeldab iga kanton oma fondüüretseptiga. Kõige rohkem vahelduvad neis kohalikud juustusordid ja mõnes külas tehakse fondüüd isegi ilma veinita, mis on klassikalises retseptis tavaliselt üks põhikomponente. Saiatükk kastetakse alustuseks kirsiviina sisse ja siis vedelasse juustusegusse.

Kõigi Šveitsi juustufondüüde esiemaks peetakse aga Neuchâteli kantonist pärit fondüüd. See fondüü­klassika koosneb võrdsest kogusest Emmentali ja Gruyère’i juustust ning kuivast valgest veinist.

Veinil on fondüüs maitse ja aroomi andjana tähtis roll, samuti aitab see vältida juustusegu kõrbemist ja kokkuminekut. Segu püsivamaks muutmiseks lisatakse sellele ka terake tärklist, maitseks pisut kirsiviina, mille võib meil asendada tavalise viinaga.

Maitset annavad veel küüslauk, millega fondüünõu enne tulele panemist seest üle hõõrutakse, soovi korral valge pipar või jahvatatud muskaatpähkel.

Maitse tuleb veel parem kolme juustuga. Šveitsis on levinum ühendada Emmentali, Gruyère’i ja Raclette’i, Prantsusmaal Gruyère’i, Raclette’i ja Beauforti. Pehmed juustud fondüü valmistamiseks ei sobi. Maitse tasakaalu huvides tuleb ka arvestada, et üks juust peab alati olema teravama, teine mahedama maitsega. Siinsest poevalikust sobivad fondüüanumasse veel näiteks Appenzeller ja Comté.

Fondüüd valmistataks pliidil tasasel tulel ja pidevalt puulusikaga segades – keema ei tohi fondüüd lasta.

Aeglases juustu sulatamises peitubki fondüü õnnestumise võti. Kui juustusegu kipub paksuks minema, võib sellele veini juurde segada.