Rahvaloenduse e-küsimustiku täitmine algab detsembri lõpus

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse kirja näidis. Foto: Madis Veltman/ Postimees Grupp

Aasta lõpus, 28. detsembril algab üle kümne aasta toimuv rahva- ja eluruumide loendus, mille e-küsimustikule on oodatud kõik Eesti inimesed vastama kuni uue aasta 22. jaanuarini. Rahvaloendaja kõnet või külastust võivad kohustuslikku valmimisse kuuluvad inimesed oodata veebruaris.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhi Liina Osila sõnul on tänaseks lõppenud rahvaloenduse esimene etapp ehk rahvastikuregistri andmete korrastamine ning detsembri lõpus algab juba e-küsimustiku täitmise periood.

«Aitäh kõigile, kes leidsid aega ja võimaluse rahvastikuregistris oma andmed üle vaadata ja korrastada! Järgmise sammuna algab rahvaloenduse e-küsimustiku täitmine juba 28. detsembril ning sellele on aega vastata 22. jaanuarini,» ütles Liina Osila lisades, et pea kuuajane periood peaks jätma piisava ajavaru, et osaleda saaksid kõik Eesti inimesed.

«Kohustuslik on küsitlusel osalemine 61 000 juhuvalimisse sattunud inimesele, siiski ootame, et veelgi täpsemate andmete saamiseks lööksid kaasa kõik Eesti inimesed,» lausus rahvaloenduse projektijuht.

Küsimustikule saavad vastata kõik, kelle püsielukoht on Eestis ning selle kohta tuleb vastav meeldetuletus e-posti aadressile. Need, kelle jaoks on vastamine kohustuslik, saavad paberkirjal kutse ka tavapostkasti.

Rahvaloenduse täpsustatud ajakava kohaselt saab rahvaloenduse e-küsimustikku täita vahemikus 28. detsember 2021 kuni 22. jaanuar 2022. Seejärel, 1.–28. veebruarini 2022 kogutakse rahvaloenduse küsitlejate abiga andmeid veel nendelt kohustuslikku juhuvalimisse sattunud inimestelt, kes mingil põhjusel ei saanud või ei jõudnud e-küsimustikku täita. Kogutud ja analüüsitud andmeid hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist.

E-küsimustikku saab täita rahvaloendus.ee kodulehel tuvastades end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta.

Ankeet hõlmab vaid küsimusi, mille kohta registritest täna veel vastuseid ei leia, need puudutavad näiteks võõrkeelte ja murrakute oskust, usulist kuuluvust ja terviseseisundist põhjustatud elulisi piiranguid.