L, 3.12.2022

STATISTIKAAMET ⟩ 7 olulist seika, mida võiksid rahvaloendusest teada

Kristina Kostap
, kodu.postimees.ee tegevtoimetaja
7 olulist seika, mida võiksid rahvaloendusest teada
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Tallinna kesklinn. Pilt on illustreeriv.
Tallinna kesklinn. Pilt on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest/Postimees Grupp

Suure rahva ja eluruumide loenduseni on jäänud vähem kui nädal ja seega on õige hetk, et sellega seotud olulisem info meelde tuletada.

Seekordse loenduse muudab eriliseks see, et statistikaamet viib selle läbi peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub aga rahvaloenduse kohta veel teada?

Rahvaloendus annab põhjaliku ülevaate, kuidas on elu Eestis kümne aastaga muutunud

Üks rahvaloenduse põhimõtteid on ühtne loendusmoment ehk kokkulepitud ajahetk, mille seisuga andmeid kogutakse, olenemata andmete esitamise ajast või viisist. Eesti loendusmoment on sel korral 31.12.2021 kell 00.00 ehk nii registrite kui ka küsitluse andmed kogutakse selle seisuga. Nii tekib nii-öelda pilt meie rahvastiku, perekondade ja eluruumide seisust just sel ajahetkel. Selliselt toimides on andmed võrreldavad ka rahvusvaheliselt. Kui perre sünnib laps 31.12.2021 kell 00.15, siis tema seekordses rahvaloenduses ei kajastu. Sarnane loendusmoment ja samad küsimused oli ka eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal ning seega saame täpseid andmeid, kuidas elu Eestis on selle ajaga muutunud.

28. detsembrist kuni 22. jaanuarini toimub veebiküsitlus

Sel korral kasutatakse rahvaloendusel kombineeritud meetodit. See tähendab, et valdavalt kogub statistikaamet vajaliku info riiklikest andmekogudest ehk registritest. Eesti elanikelt küsitakse lisainfot vaid registrites puuduvate andmete kohta ja selleks toimub 28. detsembrist kuni 22. jaanuarini suur veebiküsitlus.

E-ankeedi saavad iseseivalt täita kõik vähemalt 15-aastased elanikud. Neid, kes veebis vastanud ei ole ja kes kuuluvad loenduse juhuvalimisse, küsitleb loendaja telefoni teel või külastades ajavahemikus 01.02.–28.02.2022.

Küsitlusega kogutakse vajalikke andmed, mida registrites pole

Eesti registrid on küll maailmatasemel ja sealt saab kätte olulisema info, kuid neis puuduvad mõned riigisisese kasutuse jaoks vajalikud andmed enesehinnangulise info kohta: usuline kuuluvus, terviseprobleem ning selle mõju tavategevusele, võõrkeelte ja murrete oskus. Neid andmeid kogutakse küsitlusega. Samuti ka rahvust ja emakeelt, mille kohta on info küll olemas rahvastikuregistris, aga loenduse lisaküsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut.

Küsitluse tulemuste põhjal saavad otsustajad, kes meie igapäevaelu kujundavad, teha kvaliteetsed ja asjakohaseid otsuseid. Näiteks on võimalik tervist puudutavate küsimuste vastustest teada saada, kus elab rohkem tervisest tulenevate piirangutega inimesi, mis vanuses nad on ning sellest lähtuvalt planeerida paremini tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Rännet puudutavate küsimuste põhjal saab analüüsida, kui suurt osa Eesti elanikest mõjutab lühiajaline mobiilsus ja pendelränne. Samuti võimaldab loendus hinnata muutusi siht- ja lähteriikides ning prioritiseerida riike, kellega oleks Eesti välisesindustel vaja koostööd tugevdada.

Vastama on oodatud kõik, kuid kohustuslik on küsitlus umbes 60 000 Eesti elanikule

Kõik Eesti elanikud on oodatud veebis valikuuringu küsitlusele vastama, sest mida rohkem on vastajaid, seda täpsem ja täiuslikum on lõpptulemus. Küll aga on üle Eesti juhuvalimi alusel valimisse valitud ca 41 000 aadressi, kus elavale ligi 60 000 inimesele on vastamine kohustuslik. Neile saadetakse kutse osaleda rahvaloendusel tavaposti teel.

Vastamine võtab aega 5-10 minutit

Eelnevatel loendustel on tulnud täita mitmeleheküljelist ankeeti. Kui aastal 2011 kulus 2—3-liikmelise leibkonna ankeedikomplekti täitmiseks internetis keskmiselt 51 minutit, siis seekord on küsitluse osa märkimisväärselt lühem ning selle vastamiseks kulub ühe inimese kohta viis kuni kümme minutit.

Rahvaloendusel kogutud andmed on kaitstud

Loendusel kogutud andmed on rangelt kaitstud, kohustus selles osas tuleneb nii isikuandmete kaitse kui ka riikliku statistika seadusest. Andmete töötlusele on seatud turvanõuded ning neid kasutatakse ainult statistika ja teaduse tegemiseks. Kogutud andmetest võetakse ära nimed ja isikukoodid, et neid ei saaks ühegi konkreetse inimesega siduda ning andmeid ei jagata kolmandate osapooltega.

Rahvaloenduse esimesed tulemused avaldatakse 2022. aasta juunis

Rahvaloenduse andmete koondamine ja analüüs algab uue aasta alguses ning kestab ligi pool aastat. Tegemist on väga suure uuringuga ja seetõttu toimub andmete analüüs ning avaldamine järk-järgult. Esimesed tulemused avaldab statistikaamet 1. juunil 2022 ning sealt edasi valdkonniti kuni 2022. aasta lõpuni.

Lisainfot leiab rahvaloenduse koduleheküljelt

Märksõnad
Tagasi üles