XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu pälvinud monumentaal-dekoratiivkunst on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustusele ja hävingule. Sageli vaadeldakse selliseid taieseid kui midagi «nõukaaegset» ja ideoloogilist. Tegelikult on enamik neist omaaegsete kutseliste- ja tippkunstnike looming, milles esineb harva otseseid seoseid nõukogude võimuga.
PEIDUS PÄRAND ⟩ Nõukogude Liidus oli Teaduste Akadeemia midagi enamat kui lihtsalt auasutus (1)
Eesti NSV Teaduste Akadeemia keskraamatukogu hoone ehitati aastatel 1959–1962, selle arhitektideks olid Uno Tölpus ja Paul Madalik ning sisekujunduse autoriteks Paul Madalik ja sisearhitekt Leila Pärtelpoeg. Tegemist oli linna poliitilise ja ideoloogilise keskusega, sest seal asusid nii Estonia teater, Teaduste Akadeemia instituutide hoone, poliitharidushoone, uhked nn teadlaste majad kui ka Lenini monument. Hiljem lisandusid EKP peahoone ning uus poliitharidusmaja ehk nn Sakala keskus.
Nõukogude Liidus oli Teaduste Akadeemia midagi enamat kui lihtsalt auasutus. Erinevalt läänest, kus teadusuuringuid tehti peamiselt ülikoolides, koondus nõukogude teadustegevus Teaduste Akadeemia instituutidesse. Seetõttu liikus asutuse koridorides palju avatud mõtlemisega täppis- ja humanitaarteadlasi, kellel oli tänu eriloale ligipääs raamatukogus muidu varjul olnud keelatud kirjandusele.
Fuajees toimusid progressiivsed kunstinäitused, millest mõni oli häbenematult avangardistlik või suisa irooniline kehtiva võimu suhtes. Hoone on üks terviklikumalt säilinud 1960. aastate modernistlikke ühiskondliku funktsiooniga rajatisi Tallinnas, sisaldades ajastuomaseid ja kultuuriväärtuslikke elemente nii eksterjööris, interjööris kui ka haljastuses.
Sissepääsu esisel platsil asub tagasihoidlik dekoratiivskulptuur «Tuum», mis oli üks esimesi abstraktse iseloomuga väliruumi skulptuure Tallinnas. Ajastule omast teaduslik-tehnilise revolutsiooni temaatikat kajastas sissepääsu kõrval olev seinamaaling. Kui kosmosetemaatika 1970. aastatel moest läks, krohviti see üle ja avastati uuesti renoveerimistööde käigus 2005. aastal. Raamatukogu fuajees asub Lepo Mikko samuti teaduslik-tehnilise revolutsiooni teemaline keraamiline pannoo. Mikkole, kes õpetas ERKI-s monumentaalmaali algtõdesid, oli see ainus avalikku ruumi loodud taies.
Kui raamatukogu oli juba enam kui kümme aastat töötanud, telliti kohvikuruumi otsaseina kaunistuseks Raul Meele paneelmaal – üks esimesi abstraktseid maale Eesti avaliku ruumi kujunduses. Kui mujal hoones on püütud kinni pidada kuuekümnendate aastate sisekujundusest, siis pärast viimaseid suuri renoveerimistöid säilitati delikaatselt ka kohvikuruumi 1980. aastate ümarlaud, istemööbel ja laelambid.
Valmimiskümnendid: 1960-ndad ja 1980-ndad
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Rävala pst 10
Teadaolevad autorid: Lepo Mikko, Henriete Nuusberg-Tugi, Raul Meel
Peasissekäigu kõrval oleva pannoo autor teadmata (1960-ndad)
Fuajee pannoo autor: Lepo Mikko (1964)
Hooneesise skulptuuri «Tuum» autor: Henriete Nuusberg-Tugi (1967)
Kohviku pannoo autor: Raul Meel (1980)
Hoone on ehitismälestis nr 28 339, Lepo Mikko pannoo on kunstimälestis nr 1566
Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt «Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis».