STATISTIKAAMET ⟩ 15 rahvastiku trendi Euroopas – kuhu paigutub Eesti?

Euroopa Liidu rahvastik vananeb – vanemaealiste osa, vanemaealiste ülalpeetavate määr ja mediaanvanus rahvastikus suurenevad. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp

Mis iseloomustab Euroopa Liidu rahvaid ja millega paistavad silma Eesti inimesed selles kirevas ühenduses?

Selle aasta esimese päeva seisuga elas Euroopa Liidus (EL) 447 miljonit inimest. Kõige suurema rahvaarvuga ELi riik oli Saksamaa (83,2 miljonit elanikku ehk 19 protsenti kogu ELi rahvastikust), järgnesid Prantsusmaa (67,4 miljonit) ja Itaalia (59,3 miljonit). Eesti jääb 1,3 miljoni suuruse rahvaarvuga ettepoole Maltast, Luksemburgist ja Küprosest. Veel pisemad on rahvaarvult Island ja Liechtenstein.

Rahvastiku kasv katkes aastal 2020

Ajavahemikus 2001–2020 suurenes Euroopa Liidu rahvaarv 4 protsenti. Seitsmeteistkümnes liikmesriigis rahvastik kasvas, ülejäänud kümnes, sh Eestis kahanes (7,7 protsenti). Kõige rohkem vähenes rahvaarv Leedus ja Lätis, kummaski ligi 20 protsenti. EL rahvastiku kasv katkes aastal 2020, mil aastaga vähenes rahvastik 312 000 inimese võrra. Vaata täpsemalt siit, millistes riikides rahvaarv kõige rohkem vähenes.

Naisi meestest rohkem

Iga 100 mehe kohta on EL-is keskmiselt 104,7 naist. Kõige suurem on naiste ja meeste arvu vahe Lätis, kus on naisi tervelt 17 protsenti rohkem kui mehi, ja Leedus (14 protsenti rohkem naisi). Eestis on 100 mehe kohta 111,2 naist.

Kas kuskil Euroopas ka vastupidi on? On-on! Neljas riigis – Maltal, Luksemburgis, Rootsis ja Sloveenias.

Vananev rahvastik

Euroopa Liidu rahvastik vananeb – vanemaealiste osa, vanemaealiste ülalpeetavate määr ja mediaanvanus rahvastikus suurenevad. 

Lapsi sünnib vähem

Aastatega on elussündide arv ELis vähenenud vahemikus 2001–2020 üsna ühtlase kiirusega. Trendi saab mõõta ka sündimuse üldkordajaga, mis näitab elussündide arvu 1000 inimese kohta. Aastal 2020 oli sündimuse üldkordaja Euroopa Liidus 9,1, suurim oli see Iirimaal (11,2 elussündi 1000 inimese kohta), väikseim aga Itaalias (6,8), Eestis oli näitaja 9,9.

Rohkem surmasid

Surmade arv on aastatel 2001–2020 EL-is kasvanud. 2001. aastal suri ELis 4,2 miljonit ja 2020. aastal oli see number 1 miljoni võrra suurem. Viimane arv kajastab COVID-19 pandeemia mõju – see on suurim viimase 50 aasta jooksul registreeritud surmade arv. Viies liikmesriigis kasvas surmade arv aastatel 2001–2020 üle 30% protsendi, Eestis ja Lätis aga hoopis kahanes vastavalt 13 ja 15 protsenti. Võrreldes 1. jaanuari 2020 ja 1. jaanuari 2021, kasvas surmade arv ELis 11 protsenti kõikides liikmesriikides. Kasv oli suurim Itaalias.

Laste arv naise kohta kasvab

Loomulik iive on ELis olnud negatiivne alates 2012. aastast, mis on tihedalt seotud rahvastiku vananemisega ja 2020. aasta statistikas on tõenäoliselt oma osa COVID-19 pandeemial. Kuigi elussündide absoluutarv ELis väheneb, siis elussündide arv naise kohta ajavahemikus 2001–2019 kasvas. Aastal 2019 oli see näitaja EL-is 1,53, Eestis (1,66) nagu ka naabrite juures Lätis ja Leedus oli see EL-i keskmisest kõrgem.

Järjest vanemad emad

Emaks saadakse Euroopa Liidus üha vanemalt. Naise vanus esimese lapse sünnil on EL-is kasvanud 29,4 aastani. Keskmine vanus on kasvanud ajavahemikus 2001–2019 kõigis liikmesriikides. Kõige suurema vanuselise kasvuhüppe ehk ligi neli aastat tegid Eesti ja Leedu emad. Üle 40aastastele emadele sündinute osatähtsus sündide üldarvus on kasvanud enam kui kaks korda.

Eluiga kasvab

Euroopa Liidu rahvastik vananeb ja selle üks põhjusi on see, et inimesed elavad üha kauem. Oodatav eluiga kasvas EL-is aastatel 2002–2019 aastal 3,7 aastat ehk 77,6 aastalt 81,3 aastani. Oodatav eluiga kasvas kõigis liikmesriikides, kuid suurima kasvuga on silma paistnud Eesti – tervelt 7,7 aastat (70,9 aastast 2001. aastal 78,6 aastani 2020. aastal). Üle viie aasta oli kasv veel ka Iirimaal (5,6 aastat) ja Lätis (5,5).

Esialgsed hinnangud näitavad, et pärast COVID-19 pandeemia vallandumist on oodatav eluiga kõikides liikmesriikides siiski langenud, välja arvatud Taanis ja Soomes, kus näitaja veidi tõusis, Küprosel ja Lätis on see aga jäänud stabiilseks.

Naised elavad kauem kui mehed

Naised elavad meestest kauem – see on fakt. Nii on see kõigis liikmesriikides. EL-is oli aastal 2019 naiste ja meeste oodatava eluea pikkuse vahe 5,5 aastat, naiste oodatav eluiga sünnihetkel oli 84 ja meestel 78,5 aastat.

Suurimad erinevused olid seejuures 2020. aastal Baltimaades – Leedus 9,9 aastat (naistel 80 aastat ja meestel 70,1), Lätis 9,2 aastat (naistel 80,1, meestel 70,9) ja Eestis 8,5 aastat (naistel 82,7, meestel 74,2). Hea on aga tõdeda, et 20 aastaga on oodatav eluiga pikenenud Eestis pea 8 aastat – naistel 6,2 ja meestel 9 aastat.

Sisseränne suureneb

Ajavahemikus 2010–2019 suurenes kõigis ELi liikmesriikides välisriikide (nii ELi kui ka kolmandate riikide) kodanike sisseränne, aga ka sama riigi kodanike tagasiränne oma päritoluriiki, sisseränne vähenes ainult Itaalias. Eesti kuulub nende kolme riigi hulka, kus sisseränne oli üks väiksemaid (18 000), meist veel väiksem oli see vaid Lätis (11 000) ja Slovakkias (7000).

Ka tööealiste (20–64-aastaste) sisseränne kasvas aastatel 2013–2019 kõikides liikmesriikides, vähenes ainult Poolas. Tööealiste sisserände suhteline kasv oli suurim Eestis, Portugalis, Horvaatias ja Tšehhis.

Samal ajal inimesed ka lahkuvad ELi riikidest. Väljaränne suurenes 2010.–2019. aastani 20 liikmesriigis. Väljarände kasv oli suurim Küprosel, järgnesid Ungari, Horvaatia, Eesti ja Bulgaaria. Eesti kuulub ka nende liikmesriikide hulka, kus tööealiste elanike (20–64-aastaste) väljarände suhteline kasv oli üks suuremaid. Uuri lähemalt sisse- ja väljarände kohta siit.

Välisriikide kodanike osa rahvastikus

Ajavahemikus 2010–2019 oli välisriikide kodanike osatähtsus enamikus liikmesriikides üsna stabiilne. Aastal 2019 oli välismaalaste osatähtsus kogu rahvastikus suurim Luksemburgis (47 protsenti), suure vahega järgnesid Malta (20 protsenti), Küpros (18 protsenti), Austria (17 protsenti), Eesti (15 protsenti) ja Läti (14 protsenti).

Eestis said kodakondsuse 2019. aastal 779 inimest. Eesti inimesed ise taotlesid Euroopa riikidest enim Soome kodakondsust ja aastal 2019 said selle 658 Eesti inimest, sellega olime Venemaa inimeste järel teised Soome kodakondsuse taotlejad.

Suurem sündimus maapiirkondades

Sündimuskordaja, mis näitab elussündide arvu naise kohta, erineb piirkonniti. Aastal 2020 oli Euroopa Liidu linnapiirkondades sündimuskordaja 1,48, vahepealsetes piirkondades 1,54 ja maapiirkondades 1,61. Eesti (linna- 1,50 ja maapiirkondades 1,90) kuulub koos Ungari, Leedu ja Bulgaariaga nende liikmesriikide hulka, kus on piirkonniti suurimad erinevused.

Abielude arv väheneb

Abielude arv Euroopa Liidus ajavahemikus 2001–2019 kõikus, jäädes vahemikku 4,1–5 abielu 1000 inimese kohta. Aastal 2019 oli abiellumus kõige suurem Küprosel (8,9 abielu 1000 inimese kohta), Leedus (7,0), Lätis ja Ungaris (kummaski 6,7). Eesti näitaja oli EL keskmisest (4,3) kõrgem ehk 5.

Nagu kasvab emade vanus esimese lapse sünnil, on ELi elanikud üha vanemad ka esimest korda abielludes. Aastal 2019 oli esimest korda abiellumisel vanus nii naistel kui ka meestel kõige kõrgem Rootsis (34,1 aastat naistel ja 36,7 meestel), Eestis oli näitaja meestel 32,8 ja naistel 29,9.

Sünnid väljaspool abielu

Väljaspool abielu elussündinute osa elussündides suurenes ELis ajavahemikus 2001–2019 ühtlaselt. Aastal 2001 oli see näitaja 26,8 protsenti, aga 2019. aastaks oli kasvanud 42,7 protsendini.

Enamikus liikmesriikides vähenes abielus vanematele sündinute osatähtsus, ainult Lätis, Eestis ja Rootsis, täheldati väljaspool abielu elussündinute osatähtsuse vähenemist. Sellegipoolest sündisid aastal 2019 enam kui pooled (53,7 protsenti) Eesti lastest väljaspool abielu. Lähiriikidega võrreldes on Eesti väljaspool abielu sündinud laste näitaja poolest olnud aastaid teistest ees (vrd Leedu 26,8, Läti 38,4, Soome 45,4), kuid viimastel aastatel on Rootsi (54,5) meid selles edestanud.

Lahutuste määr kõigub

Nagu abielu arv, nii on ka lahutumuse üldkordaja (lahutuste arv 1000 inimese kohta) EL-is ajavahemikus 2001–2019 kõikunud.  Aastal 2019 oli 1000 inimese kohta 1,8 lahutust. Suurimad lahutumuse üldkordajad olid Lätis, Leedus ja Luksemburgis (kõigis 3,1 lahutust 1000 inimese kohta). Eestis oli 1000 inimese kohta lahutusi 2,1.