L, 26.11.2022

TEST ⟩ Kui hästi tunned sina Eesti aastavahetuse traditsioone ja ajalugu?

Kodu.postimees.ee
Kui hästi tunned sina Eesti aastavahetuse traditsioone ja ajalugu?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kätte on jõudnud aasta viimane päev. See on püha päev, mida ümbritseb traditsioonide universum. Kui hästi tead neid sina? Koostasime testi, mis koondab endasse põnevaid fakte Eesti aastavahetuse traditsioonidest ja ajaloost.

Pane end proovile! Kui hästi tunned sina aastavahetuse traditsioone ja ajalugu!

Artikli lõpus leiab vastustele seletused, seega ära tee sohki ja proovi test ausalt läbida.

Loading...

.

.

.

.

.

.

.

.

.

I küsimus

Aastavahetusele langevat aega tuntakse ka nimega näärid. Kust see sõna pärineb?

Nääride tähistamine ja kombestik viitab Skandinaavia päritolule ning selle nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast nyår, mis tähendab uus aasta.

II küsimus

Kes või mis on näärisokk?

Näärisokuna tuntakse Eesti rahvakultuuris sokuks maskeerunud noormeest, kes liigub jõulude või nääride ajal. Eestisse on näärisoku tava jõudnud Rootsist ja Eestis on teada selle tava järgimist saartel ja läänerannikul veel 20. sajandi algulgi.
 
III küsimus
 
Südaööl hakati paugutama esmalt Lääne-Eestis. Miks seda tehti?
 
Paugutamisega hoiti paha majast eemal nagu nälg, võlg, nõiad, vaenlane ja kõik muu. Mujal Eestis hakati taevasse pauke laskma 1930ndatel, kuid siis omas see juba peamiselt meelelahutuslikku väärtust.
 
IV küsimus
 
Aastavahetusel küpsetati leiba ning iga pereliige pistis taigna sisse viljakõrre. Kui sinu kõrs kõrbes leiva sees ära, siis mida see tähendas?
 
See uskumus on pärit Saaremaalt. Leivataignasse topiti viljakõrred ning jälgiti hoolega, kelle kõrs küpse leiva sees ära kõrbenud on. Seda peeti surmaendeks.
 
V küsimus
 
Vana-aastaõhtul vaadati taeva – kas seal on pilved või mitte. Mida tõi endaga kaasa selge taevas?
 
Vana-aastaõhtul vaadati taeva. Tähistaevas ja selge öö tähendasid, et järgmisel aastal on laudas palju noori loomi. Tähistaevas võis tähendada veel head viljasaaki või heina-aega, rikkalikku pähkli- või kalasaaki.
 
VI küsimus
 
20. sajandil tekkis komme valmistada ettejuhtuvast nukk ning jätta see mõne tuttava pere ukse taha. Miks seda tehti?
 
Käepärastest materjalidest valmistati nukk, mida võib ka näärisokuks nimetada. Nukk viidi varahommikul teise pere ukse taha – see sümboliseeris selle pererahva laiskust ja väljendas nuku kinkija arvamust selle pererahva kohta. Üldiselt ei olnud see hea, kuid vahel võeti seda kõike ühe suure naljana. 
 
VII küsimus
 
Ennustamine on vana-aastaõhtu lahutamatuks osaks. Üheks ennustusviisiks oli visata tuhvel välisukse suunas. Mida tähendab, kui tuhvel kukub ninaga ukse poole?
 
Kingaviskega ennustamisel vaadati, mis suunas maandunud kinga nina jääb. Kui see jääb ukse suunas, siis üks pereliige lahkub. Lahkumine võis tähendada mitut erinevat asja, näiteks meheleminekut, elukohavahetust ning isegi surma. 
 
VIII küsimus
 
Omal ajal usuti, et unenäod võivad tulevikult saladuseloori kergitada. Seda meeles pidades, pakkuge, miks sõid neiud enne magamaminekut soolast.
 
Kolm, seitse või üheksa silku, heeringas koos pea ja sabaga, sõrmkübaratäis soola – kõike seda sõid neiud vana-aastaööl enne magamaminekut. Unes nähti noormeest, kes neile janu kustutamiseks kannuga vett tõi. Sellele mehele tuli naiseks minna, sellest mehest võis asja saada. Ka pandi voodi alla vett täis anum, üle mille puupilbas asetati. Siis nähti hea õnne korral und, kus noormees kõnnib hobusega üle silla. Ka see mees kõlbas abieluks.
 
 
IX küsimus
 
Ütlus «Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!» on võrdlemisi uus väljend. Kuna seda kasutama hakati?
 
1938. aastal ilmunud ajakirja Jutulehe vahel ilmunud erileht Kodune Elu pajatab ja õpetab, nagu nimigi ütleb, elust koduseinte vahel. Seal kirjutatakse, et kõnepruuki on sisenenud uus väljend «Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!».
 
X küsimus
 
Viimaseks. Jõulud ja aastavahetus on aeg, mil saata postkaarte. Kuid kui palju maksab Eesti-sisese postkaardi tavapostiga saatmine.
 
Eesti-sisese kirja või postkaardi saatmine maksab 90 senti. Ekspressikirja saatmiseks tuleb välja käia 1,5 eurot ning see saabub järgmisel tööpäeval. Tähitud kirja saatmine maksab aga neli eurot ning see saabub kolme tööpäeva jooksul.
 
 
Testi koostamisel on kasutatud informatsiooni veebiväljaandest Folklore.
 
Märksõnad
Tagasi üles