Novembris sõlmiti 2692 korteritehingut, mis oli tänavuse aasta kõrgeim arv, jäädes alla vaid kuuele kuule aastatest 2006–07. Aasta 11 kuuga on sõlmitud 24 778 tehingut, mida oli 25,1 protsenti enam kui 2020. aasta samal perioodil ning 15,8 protsenti enam kui 2019. aasta samal perioodil.
Tehingute mediaanhind oli rekordiline, tõustes esimest korda 1700 €/m2 piirist kõrgemale (täpsemalt 1717 €/m2). Oma osa oli siin nii veidi kõrgemal Harjumaa tehingute osakaalul kui uusarenduste osakaalul. 2021. aasta esimese 11 kuu tehingute mediaanhind oli 1597 €/m2 ehk 9,8 protsenti kõrgem kui mullu samal ajal. Viimase viie aasta mediaanhinna kasv on jäänud 7,9 protsendi juurde, seega on oma kinnisvara hoolimata sellest, et seda ei peeta traditsiooniliseks investeeringuks, siiski hea hoiupõrsas, tagades korralikku vara väärtuse kasvu.
Hoolimata pilvitust kinnisvarataevast on õhus üha enam märke, et olukord võib turul muutuda. Üheks murekohaks on kinnisvara taskukohasuse halvenemine, mis küll varem oli üsna heas korrelatsioonis hindade kasvuga, ent viimase aasta jooksul on taskukohasus keskmiselt 10 protsendi halvenenud. Samuti on oht, et seni inimõigusena tundunud negatiivset EURIBORi hakatakse kohendama pigem varem või hiljem; tegemist on poliitilise otsusega, ent üha enam kõlab hääli, et kiiret inflatsiooni tuleks ohjeldada varaostuprogrammi vähendamise või koguni lõpetamisega. Varem või hiljem me näeme intressimäärade kasvu, mis muudab meie laenud kallimaks ning koos nõudluse langusega vähendab ka kinnisvaraarenduste mahtu.
Tallinna turgu on aasta viimastel kuudel mõjutanud keskmisest kõrgem uusarenduste osakaal, nii ka see kord. Novembris sõlmiti 1103 tehingut, mis on tänavuse aasta parim tulemus ning parim näitaja pärast eelmist kinnisvarabuumi. Neist 302 tehingut sõlmiti uusarendustes, mis on samuti tänavuse aasta parim tulemus. 1000 tehinguni on sel aastal jõutud neljal korral, võrreldes eelmise aasta 11 kuuga on tehingute arv kasvanud 24 protsenti, pandeemiaeelse 2019. aastaga aga 9,8 protsenti.