KINNISVARAÜLEVAADE ⟩ Mullu purunesid viimase 15 aasta tehingurekordid

Tallinna kesklinn. Pilt on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest/Postimees Grupp

2021. aastal kasvas Eestis tehingute arv korterite ja majadega ligi veerandi võrra ning krunte müüdi lausa 55 protsenti rohkem kui aasta varem, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa Maa-ameti statistikat.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul tehti viimati nii palju tehinguid 2006. aastal. «Ka hinnad kasvasid mullu kiiresti – korterite puhul üle Eesti keskmiselt 10,9 protsenti ning Tallinnas lausa 11,6 protsenti,» ütles Habal.

Tehinguarvu- ja hinnakasvu taga olid Habali sõnul globaalsed trendid – ühelt poolt kõrge nõudlus ning odav laenuraha ja teisalt pakkumiste vähesus, probleemid ehitusmaterjalide tarnete ning tööjõu kallinemisega. Eesti olukord polnud eriline ja meil oli vähe võimalusi selle mõjutamiseks.

«Kuna uusi kortereid tuli nõudlusest vähem peale, siis inimesed ei jaksanud enam oodata ning tegid varasemast enam tehinguid järelturu korteritega. Seetõttu tegi just vanemate korterite tehinguaktiivsus viimase kümnendi suurima hüppe,» selgitas Habal.

Habal usub, et kui 2022. aastal jätkub sama olukord ehk uutest korteritest on defitsiit ja laenamise hind jääb praegusele madalale tasemele, siis võib oodata eelmisele sarnast aastat koos suure tehinguaktiivsuse ja võimalik, et isegi kahekohalise hinnakasvu protsendiga.

Habali kinnitusel tähendaks see, et kinnisvarahinnad kasvavad jätkuvalt palkadest kiiremini ja keskmise sissetulekuga Tallinnas enam uut kodu ei saa. «Seetõttu kolivad inimesed järjest enam ääre- või eeslinnadesse, kus on odavam,» lisas Habal.

Üks väga märgiline trend on tema sõnul linnast välja või päris maale kolimine, mida kinnitab fakt, et kruntide, majade ja suvilate tehinguarvud ja hinnad kasvasid korteritest isegi kiiremini.

Eestis tehti 2021. aastal korteritega 27 213 tehingut, mis on 24,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Tallinnas müüdi sellest 10 878 korterit, mis on 22,3 protsenti enam kui 2020. aastal. Kalleim korter müüdi veidi enam kui 1,4 miljoni eest.

Eestis müüdi mullu kokku 3757 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 24,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Eramu keskmine hind tõusis aastaga 17,6 protsenti 133 300 euroni. Kalleim eramu müüdi 2,5 miljoni eest.

Eelmisel aastal tehti hoonestamata elamumaa kruntidega 4707 tehingut, mis on 55 protsenti rohkem kui 2020. aastal. Krundi keskmine hind kasvas 13,7 protsenti 47 800 euroni. Riigi kalleim krunt müüdi 564 000 euro eest.

Suvilate müük kasvas mullu 19,3 protsenti 1129 tehinguni. Keskmiselt maksti suvila eest 55 400 eurot, mis on 23,3 protsenti enam kui aasta tagasi.