T, 17.05.2022

TTJA tuvastas pea 100 potentsiaalse ohuga ehitist

Kristina Kostap
, kodu.postimees.ee tegevtoimetaja
TTJA tuvastas pea 100 potentsiaalse ohuga ehitist
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Lagunev ja ohtlik ehitis. Pilt on illustreeriv.
Lagunev ja ohtlik ehitis. Pilt on illustreeriv. Foto: Ants Liigus/Postimees Grupp

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viis 2021. aasta suvel läbi kampaania «Teavita ohtlikust ehitisest», mille tulemusena esitati ametile 215 teadet, nendest 93 puhul tuvastati potentsiaalne oht.

Eestis ringi liikuvate inimeste abiga kaardistati möödunud aasta juunist oktoobrini potentsiaalselt ohtlikud ehitised, eesmärgiga tuvastada nende omanikud ning kohustada omanikke võtma kasutusele meetmed esmase ohu likvideerimiseks. Kokku esitati teateid 15 erinevast maakonnast ning 57 erinevast kohalikust omavalitsusest.

«Kampaania kestel esitati ametile üle 200 teate, kõige rohkem hoonetest, mis pole kasutuses ning põhiliseks probleemiks oli omaniku poolt korrashoiunõuete rikkumine. Teavitatud hoonetel olid sisse varisenud katused, lagunenud fassaadid, avatud sissepääsud (uksed ja aknad). Mitmed hooned on aastakümneid olnud ja on tõenäoliselt ka edaspidi kasutuseta. Kõik ehitised, millest ametit teavitati, olid mingil määral ohukahtlusega,» kommenteeris TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik.

Puudulik hooldus muudab hooned ajapikku ohtlikuks

12 teavituse puhul tuvastas TTJA, et tegemist on dubleerivate teavitustega ehk sama objekti kohta, millest tulenevalt on erinevate teavitatud ehitiste arv 203. Nendest 93 ehitise osas on TTJA tuvastanud, et võib esineda potentsiaalne ohuolukord, mis tuleb likvideerida.

«Eestis on märkimisväärsel arvul hooneid (enamasti nõukogude aegsest perioodist), mida nende omanikud ei kasuta ega hoolda regulaarselt või mille omanikud pole teada. Puuduliku hoolduse tõttu võivad sellised ehitised muutuda ajapikku ohtlikuks. Potentsiaalne oht tähendab, et taoliste ehitiste puhul võib esineda oht inimese elule ja/või tervisele või ehitis võib olla varisemisohtlik, kui inimene peaks sellisesse ehitisesse sattuma. Nende objektide osas viib TTJA 2022. aastal läbi paikvaatlused, võtab ühendust nende ehitiste omanikega ning vajadusel algatab järelevalvemenetlused ohuolukorra likvideerimiseks,» lisas Tamtik.

Kui ehitis ei põhjusta TTJA hinnangul otsest ohtu (nt hoone ei ole varisemisohtlik), siis nende korrashoiu- ja nõuetele vastavuse järelevalve kuulub kohalike omavalitsuste pädevusse ja TTJA edastab nende kohta info kohalikele omavalitsustele. Kokku tuvastati selliseid ehitisi 110.

Kampaania ajal sai ohtlikest ehitistest teateid esitada läbi TTJA kodulehel oleva vormi või ka e-kirjana. Edastada tuli info ehitise asukoha kohta, kirjeldada ohuolukord ning võimalusel lisada fotod. TTJA on esitatud info üle vaadanud, teostanud esmase analüüsi ning andnud esmased ohuhinnangud. Selle teabe pealt on koostatud projekti esimene vahearuanne, millega on võimalik tutvuda SIIN.

Märksõnad
Tagasi üles