Möödunud aasta läheb ajalukku kui kiire elamispindade hinnatõusu aasta, millest said osa kõik linnad ja maakonnad üle Eesti. Hinnakasvu veduriks oli rekordarvu tehingutega korteriturg, mis muutis suurema osa korteriomanikest keskmiselt jõukamaks.
2021. aasta korterituru hinnakasvu rekordid tulid Jõgeva- ja Valgamaalt
«Mitmete tegurite, nagu näiteks palgakasvu ja pensionirahade vabanemise koosmõjul jõudis korterite kallinemine ja kõrgem tehinguaktiivsus ka suurematest keskustest lõpuks kaugemale. Nii võime seniolematut kasvu näha näiteks Jõgeva- ja Valgamaal, aga vaeslapse ossa pole jäänud ükski maakond – igal pool võis mullu täheldada korterite hoogsat hinnatõusu,» kommenteeris city24.ee portaali juht Karin Noppel-Kokerov.
Protsentuaalselt kõige suurema korterite keskmise hinnatõusu tegid aastaga läbi Jõgevamaa (+40 protsenti), Valgamaa (+38 protsenti) ja Läänemaa (+37 protsenti). Kõige vähem tõusid hinnad Harju- ja Tartumaal (vastavalt 11 ja 13 protsenti), kus korterid on viimastel aastatel erinevalt muudest piirkondadest niigi stabiilselt kallinenud.
Korteri ruutmeetri keskmise hinna kasv maakonniti (maakond / m2 keskmine hind eurodes 2021 / m2 keskmise hinna kasv võrreldes 2020. aastaga):
Harju maakond – 2176,4 / +11 protsenti
Hiiu maakond – 464,4 / +19 protsenti
Ida-Viru maakond – 303,5 / + 15 protsenti
Jõgeva maakond – 311,5 / +40 protsenti
Järva maakond – 376,5 / +21 protsenti
Lääne maakond – 815,2 / +37 protsenti
Lääne-Viru maakond – 457,3 / +25 protsenti
Põlva maakond – 390 / +23 protsenti
Pärnu maakond – 1220,5 / +17 protsenti
Rapla maakond – 564,5 / +19 protsenti
Saare maakond – 966,8 / +25 protsenti
Tartu maakond – 1689 / +13 protsenti
Valga maakond – 317,3 / +38 protsenti
Viljandi maakond – 659,8 / +25 protsenti
Võru maakond – 541 / +33 protsenti
Allikas: Maa-amet. Statistikas on kajastatud vaid nende tehingute andmed, mille kohta on Ehitisregistris vastavad hoonete andmed registreeritud ning hoone staatus registris on kasutusel.