Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

KARM REAALSUS ⟩ Vaata, kui suure raha eestlased ühekordsetele kohvitopsidele aastas kulutavad

Pilt on illustratiivne. FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kuigi kütte ja muude kaupade hinnad lähevad järjest kallimaks, on inimestel võimalik oma igapäevakuludelt oluliselt kokku hoida. Näiteks raiskavad eestlased ühekordsetele kohvitopsidele aastas kokku 15 miljonit eurot ning kohviostja saab korduskasutatava topsiga säästa kuni 120 eurot.

Teeme Ära sihtasutuse juhi Kadi Kenki sõnul ostetakse Eestis hinnanguliselt iga päev 120 000 kuumajoogitopsi, mis teeb aastas peale kokku ligi 44 miljonit sellist ühekordset pakendit.

«Seest kilega kaetud papptopse on sisuliselt võimatu ümbertöödelda ja need põletatakse prügijaamades lihtsalt ära,» ütles Kenk ja lisas, et seega ühekordse topsi ostja maksab iroonilisel kombel osa kütte eest kaks korda.

«Mitmed kohvikud ja tanklaketid müüvad kohvi oma topsi tavalisest 10-20% odavamalt. Regulaarsele tarbijale tähendab see aastas kuni 120 eurot säästu. Kui lõpetame ühekordsete kohvitopside raiskamise, säästame Eesti peale kokku aastas kuni 15 miljonit eurot,» selgitas Kenk.

Teeme Ära Sihtasutus sidus Eesti andmed tunnustatud mõttekodade Reloop ja Greenmatch uuringutega. Eestlaste äravisatavate kohvitopside süsinikujälg on suurem, kui tekitavad 1000 Eestis registreeritud sõiduautot. Eestis raisatavatele kohvitopsidele kulub igal aastal ligi 20 000 puud, üle 40 miljoni liitri vett ja nii palju energiat, millega saaks kütta aasta aega soojaks mõne väiksema Eesti linna kõik kodud.

Kadi Kenki kinnitusel plaanivad Eesti ja kogu Euroopa Liit 2026. aastaks vähendadada oluliselt ühekordsete pakendite kasutust ning järk-järgult tulevad asemele korduskasutuslahendused nagu täna toimiv panditaara süsteem.

Teeme Ära sihtasutuse juhi sõnul toetab Euroopa Liit Eesti ettevõtteid sellel üleminekul miljonite eurodega ja keskkonnaministeeriumis on lõpusirgel seadusemuudatuste ettevalmistamine, mis loovad selleks motiveeriva keskkonna.

Tagasi üles
Back