Seda, et kinnisvarahinnad on lakke sööstnud, teavad kõik. Paratamatult tähendab see ka väljavõetud kodulaenude summa kerkimist.
Keskmine kodulaenusumma kasvab mühinal
Tervet möödunud aastat iseloomustab erakordselt aktiivne kinnisvara- ja eluasemelaenuturg, mis sai hoo sisse juba 2020. aasta teises pooles. «Uute eluasemelaenude kasv oli Eestis 2021. aastal 39 protsenti. Jutte oli nii buumist kui ka rallist, osaliselt püüti kinnisvarahindade tõusu kartuses kaua planeeritud kinnisvaraost kiiresti teoks teha,» kirjutab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
«2021. aastat kinnisvaraturul tehti tehinguid penisonisammastest välja võetud rahadega, kasutades raha eelkõige omafinantseeringuks. Välja võetud teise samba pensioniraha kasutati ka kodu väljaostuks, kuid seda pigem harvematel juhtudel,» lisab ta.
Pärgma sõnul kasvas keskmine kodulaen 9000 euro võrra, jõudes 103 tuhande euroni. «Keskmine laenusumma oli regiooniti erinev, sest ka kinnisvara hinnad on piirkonniti erinevad. Kui Tallinnas ja Harjumaal oli keskmine laenusumma suurim, 119 000 eurot, siis kõige väiksem keskmine oli Ida-Virumaal, 39 000 eurot,» analüüsib Pärgma ja lisab, et teisele kohale jäi 93 tuhande euroga Tartumaa, millele järgnes 76 tuhandega Raplamaa ning vastavalt 74 ja 72 tuhande euroga Pärnu- ja Saaremaa.
«Keskmine laenuperiood laenu võtmisel oli lõppenud aastal 23,9 aastat. 2020. aastal oli see 22,4 aastat. Laenusumma kasvades on ootuspärane ka mõningane laenuperioodi pikenemine,» lisab Pärgma.