Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

TOITUMISTARKUS ⟩ 12 soovitust kuidas kaitsta ja toita oma aju

Pistaatsiapähklid. Pilt on illustreeriv. FOTO: Pexels / CC0 Licence

Integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav jagab Toitumistarkuse blogis nõuandeid, mis võiksid aidata mälu halvenemist ja ajuhaigusi ennetada ning toetada neurodegeneratiivsete haigustega kimpus olevaid inimesi.

Parkinsoni ja teistesse neurodegeneratiivsetesse haigustesse haigestub järjest rohkem inimesi. Eesti statistika kohta ei oska küll öelda, kuid Ameerika Ühendriikides saab Parkinsoni tõve diagnoosi igal aastal ei rohkem ega vähem kui 60 000 inimest. Praeguseks on Parkinsoni põdejaid seal riigis kokku ligi 3 miljonit.

Parkinsoni tõve näol on tegu aju progressiivse degeneratsiooni ehk pidevalt tugevneva taandarenguga. Kahjuks tegelevad olemasolevad ravimid vaid haiguse sümptomite (värinate ja keha jäikuse) kontrolli all hoidmise ja mitte algpõhjuste ravimisega. Ehk nagu ütleb tuntud autor ja neuroloog dr. David Perlmutter, on see sama, mis püüda hajutada suitsu, samal ajal tuld ignoreerides.

Parkinsoni ravimisel tuleks hoopis suuremat tähelepanu pöörata patsiendi elustiilile, mis on kriitilise tähtsusega määramaks kui kiirelt patsiendi funktsionaalsus pikas perspektiivis häirub. Seega, kuigi ka medikamendid on kahtlemata omal kohal, tuleks siiski teha olulisi muudatusi just haige elukorralduses, et ta suudaks ka edaspidi elus aktiivselt osaleda.

Mõni aeg tagasi avastati aga oluline aju kaitsev kemikaal, mis võib dramaatiliselt aeglustada Parkinsoni põdejate aju allakäiku. See «uudne» aine tagab ajule võimsa antioksüdantse kaitse, aidates samal ajal vähendada kuritegelike vabade radikaalide kahjustusi.

Veelgi enam, tegu on keemilise ühendiga, mis on eelaineks aju toetavale D-vitamiinile ja steroidhormoonidele nagu progesteroon, östrogeen ja testosteroon. Nupukamad on selle jutu peale juba ammu aru saanud, et tegu pole millegi muu kui KOLESTEROOLIGA.

Jah, selle sama kolesterooliga, mida on aastaid demoniseeritud kui südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajat. Tegelikkuses on kolesterool keha jaoks üliolulise tähtsusega ühend, mis mängib olulist rolli ka ajurakkude heaolus ja närvivahendusainete tootmises.

Pennsylvania Riikliku Ülikooli ja Harvardi poolt tehtud uurimuses leiti tugev seos kõrge kolesteroolitaseme ja aju allakäigu kiiruse aeglustumise vahel Parkinsoni põdevatel patsientidel. Need, kelle kolesteroolitase oli kõrgeim, säilitasid pikas perspektiivis kõige paremal tasemel funktsionaalsuse. See avastus peaks panema mõtlema neid arste ja ravimikompaniisid, kes kutsuvad inimesi üles kolesteroolitaset agressiivselt langetama.

Viimasel ajal on kolesterooli alandavad ravimid rohkem tähelepanu saanud seoses mitmete arstide, k.a. Dr Aseem Malhotra kirjutiste ja ülesastumistega. Soovitan kõigil teemast huvitatutel kuulata ära see briljantne 2018. aastal Euroopa Parlamendis aset leidnud ettekanne «Profit over Population Health», mis ei jäta erilist ruumi fantaasiale selles vallas, kuidas kasumlike ravimite soovitused tänapäeval välja kujunevad.

Tegelikkuses on USA Toidu- ja Ravimiamet 2012. aastal kolesterooli alandavate ravimite (statiinide) ajufunktsioone halvendava mõju kohta isegi hoiatuse väljastanud. Eestis pole see teema aga ootuspäraselt erilist kõlapinda leidnud.

Toitumistarkus pakub koos dr. Perlmutteriga välja mõned soovitused, mis võiksid aidata mälu halvenemist ja ajuhaigusi ennetada ning toetada neurodegeneratiivsete haigustega kimpus olevaid inimesi.

  • Pidage nõu oma arstiga, kas kolesterooli langetavate ravimite võtmine on ikka hädavajalik ning kas nendest saadav kasu kaalub üles ohud, mida statiinide tarvitamine endaga kaasa toob.
  • Pöörake tähelepanu oma toidusedelile ja tarbige teadlikult kvaliteetseid kolesterooliallikaid nagu mahemune ning mahedalt kasvatatud lindude-loomade liha.
  • Lisage kindlasti menüüsse häid rasvu, nt. orgaanilist ekstra virgin oliivõli, pähkleid, seemneid ja kookosõli.
  • Tarbige juurde ajule eriti olulisi Omega 3 rasvhappeid, eriti just DHA (dokosaheksaeenhappe) vormis. Selleks tuleks igapäevaselt juurde võtta kvaliteetset kalaõli lisandit.
  • Vähendage tühjade ehk kiirelt veresuhkru taset tõstvate süsivesikute (rafineeritud jahust toodete, saia, pasta, valge riisi, kookide-kommide-šokolaadi, karastusjookide) osakaalu oma menüüs.
  • Tegelege regulaarselt liikumisega ja kontsentreeruge harjutustele, kus keha vastaspooled liiguvad kiiresti vahelduvas rütmis (nt. harjutused elliptilistel masinatel).
  • Tarvitage kvaliteetset D3-vitamiini lisandit, et tõsta oma D-vitamiini seerumi tase 50-70ng/ml-ni (100-175 nmol/L). Selle taseme saavutamiseks võib vaja minna isegi 5000-6000 ühikut D3 vitamiini päevas. Aga ennekõike – viibige palju päikese käes!
  • Uurige välja, ega te ei kannata äkki mao alahappesuse all. Paljudel ajuhaigusi põdevatel inimestel on vähesest maohappest tingitult probleeme kehale vajalike mineraalide ja vitamiinide, muu seas B12 omastamisega. Nii vanemaealistel ja allergikutel on reeglina probleeme madala maohappetasemega.
  • Tarvitage tsingirikkaid toite: mereande, läätsi, toorkakaod, pähkleid, kõrvitsa- ja päevalilleseemneid. Tsink mõjutab otseselt aju mälukeskust. Kahjuks tekitab mao alahappesus muu kõrval ka tsingi imendumisprobleeme.
  • Kasutage peeti ja hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ekstrakti, mis aitavad suurendada atsetüülkoliini taset. Tegu on ajukemikaaliga, mis mõjutab närvirakkude vahelist suhtlust ja mäluprotsesse.
  • Võtke juurde kvaliteetset B-vitamiini kompleksi ja kindlustage, et Teie menüü sisaldaks rohkelt täisteravilju, aed- ja lehtvilju, pähkleid ja seemneid.
  • Tarbige lisandina juurde redutseeritud vormis koensüümi Q10. Uuringud on näidanud, et Q10 aeglustab Parkinsoni patsientide enesetunde halvenemist.

Paar tutvustavat sõna reklaamidest tuntud Q10 kohta. Q10 on ülioluline antioksüdant, mida toodetakse meie rakkude energiajaamades (mitokondrites). Meie immuunsüsteemi rakud paljunevad kiiremini kui tavalised rakud ja keha peab neid pidevalt parandama ning hooldama. Selleks kõigeks on vaja suuri energiareserve ja Q10 on vajaliku energia tootmisel kriitilise tähtsusega. Kahjuks väheneb Q10 tootmine organismis tasapisi alates 35. eluaastast.

Oluline on meeles pidada, et kolesterooli langetavate statiinide võtmine pärsib otseselt maksas olevaid ensüüme, mis aitavad toota energiavitamiini Q10. Seega teevad statiine võtvad inimesed endale mitmekordse karuteene, kahjustades nii oma keha võimet toota energiat, kui ka kaitsta aju. Ravimite kergekäelise manustamise asemel tuleks kindlasti üle vaadata oma toiduvalikud ja elustiil.

P.S. Kas teadsite, et toitu lisatavad sünteetilised E-ained võivad pärssida ajurakkude tööd ja kiirendada seeläbi aju degeneratsiooni? Ka võivad need lisaained kahjustada frontaalsagarat, takistada närvirakkude vahelist signalisatsiooni ning soodustada depressiooni tekkimist.

Allikas: www.toitumistarkus.ee, Liis Orav

Tagasi üles
Back