STATISTIKAAMET ⟩ Eestlaste arv on endiselt languses, kõige kõrgem oli rahvaarv aastal 1990 (3)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
18. jaanuar 2022, 08:16
/nginx/o/2022/01/18/14314808t1h507a.jpg)
Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat iseloomustama erakordselt kõrge surmade arv, mida registreeriti 5307 võrra rohkem kui sünde. «Kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingisid negatiivse loomuliku iibe. Sellele vastukaaluks oli rändesaldo taas positiivne – Eestisse saabus elama 3678 inimest rohkem, kui siit lahkus. Kui varasemalt on positiivne rändesaldo aidanud rahvaarvu kasvatada, siis 2021. aastal sellest ei piisanud ning elanike arv langes.»
Eelmisel aastal suri esialgsetel andmetel 18 445 inimest, mida on aasta varasemaga võrreldes enam kui 2500 võrra rohkem. «Viimasel kümnel aasta on surmajuhtumite arv olnud 15 000–16 000 vahel ja aastased kõikumised on olnud enam-vähem 300 piires. Möödunud aasta näitaja oli aga erakordne. Surmade põhjuseid saame põhjalikumalt analüüsida kevadel, mil saabuvad täpsemad andmed, aga võib oletada, et koroonasurmade suur arv ja kuum suvi mängisid siin olulist rolli,» lisas Trasberg.
Möödunud aastal sündis esialgsetel andmetel 13 138 last, mis on samas suurusjärgus eelmise aasta sündide arvuga. Kuna tegemist on esialgsete andmetega, võib neis veel korrektuure tulla.
Registreeritud rändeandmetel saabus 2021. aastal Eestisse elama 12 280 ja siit lahkus välismaale 8602 inimest. Sisseränne suurenes võrreldes varasema aastaga 1890 ja väljaränne 1282 inimese võrra. «Esialgsete näitajate põhjal muutus nii sisse- kui ka väljaränne pärast 2020. aastal kehtinud koroonast tingitud piiranguid taas aktiivsemaks,» kommenteeris Trasberg. Ta lisas, et rändestatistikat on esialgsete andmete põhjal kõige keerulisem hinnata, sest lisaks rahvastikuregistri infole täiendab statistikaamet mõne aja pärast rändeandmeid ka registreerimata rände näitajatega.
Rahvaarv läbi aegade
Eestis elas sada aastat tagasi ehk 1922. aastal 1 097 733 inimest. Kõige kõrgem oli rahvaarv aastal 1990, ulatudes 1 570 599 inimeseni. Viimased 20 aastat on rahvaarv püsinud 1,3 miljoni juures.
Aastal 2000 korrigeeriti rahvaarvu vastavalt rahvaloenduse andmetele ja kuigi rahvaarvu arvutamiseks kasutatakse tänapäeval erinevaid registreid, on loendus endiselt olulisel kohal. «Näiteks arvutatakse rahvaloenduse tulemuste põhjal, mis vanuses sünnitavad naised keskmiselt oma esimese lapse, milliseid emakeeli Eestis elavad inimesed räägivad, millised on meie eluruumid ning kui suured on leibkonnad,» kirjeldas Trasberg. Ka hetkel on käimas rahvaloendus, mille jaoks kogub statistikaamet andmed valdavalt registritest, kuid sellele lisaks palutakse igal vähemalt 15-aastasel Eesti inimesel täita lühike e-ankeet veebilehel rahvaloendus.ee.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.