:format(webp)/nginx/o/2022/01/21/14321071t1h250a.jpg)
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3 protsenti. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 3,0 protsenti, võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga oli tõus rekordiline – 14,7 protsenti.
Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.
/nginx/o/2022/01/21/14321068t1hc3a5.png)
Statistikaameti analüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksi tõusu eelmise aasta neljandas kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga enim materjalide kallinemine. Indeksi kogutõusu toetas ka palgakasv, mis andis indeksi tõusust kolmandiku. «Võrreldes 2020. aasta keskmisega kallines tööjõud 2021. aastal 3,2 protsenti, masinate kasutamise maksumus tõusis 1,8 protsenti ja materjalide hinnad 11,6 protsenti,» täpsustas Paulus.
/nginx/o/2022/01/21/14321070t1h1288.png)
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga samuti 3,0%. Võrreldes 2020. aasta keskmisega tõusis indeks 2021. aastal 7,0 protsenti, sealhulgas kallines tööjõud 3,2 protsenti, masinate kasutamine 0,9 protsenti ja materjalide hinnad 9,7 protsenti.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)