VEINITARI VEINIJUTUD Väike prantsuse sõnastik ehk kuidas lugeda prantsuse veinide etiketti

Annamari Nikkel
, Sommeljee
Copy
Mida täpsem päritolu (Origine), seda kvaliteetsem, kallim ja spetsiifilisem on vein.
Mida täpsem päritolu (Origine), seda kvaliteetsem, kallim ja spetsiifilisem on vein. Foto: Pexels / CC0 Licence

Iga veini visiitkaart on tema etikett, mis kogenud lugemisoskuse puhul näitab veini päritolu, stiili, kvaliteeti ja ka hinnataset. Kes lugeda ei oska, valib veini etiketi välimuse järgi, kuid eks me tea ju, et väline ilu ei garanteeri alati head sisu, teab sommeljee Annamari Nikkel rääkida. 

Kirjute veiniriiulite ees võib nii mõnigi veinisõber jääda nõutuks, sest pudelid on kaetud keelt väänavate terminitega: Chateau, Bordeaux, Grand Cru, Vieilles Vignes, Millesime – kõik on justkui tuttavad sõnad, kuid mida need ikkagi tähendavad? Tulen Sulle siinkohal appi ja dekodeerime kõige tuntuma veiniriigi Prantsusmaa veinietikette, mis on saanud omalaadseks veinisildi koostamise eeskujuks üle maailma.

Kõige olulisemast

Kasulik on teada, et Prantsusmaal üldjuhul ei kirjutata viinamarju etiketile. Pigem leiab sealt viited regioonile ja kuna igas regioonis on seadustega määratletud lubatud viinamarjad, siis ongi piirkond etiketil veinisõbrale orientiiriks. See reegel ei kehti lihtsamate, soodsamate veinide puhul, kui marjad on korjatud laiemast geograafilisest piirkonnast kui ainult üks regioon. Sellisel juhul võib leida ka viinamarja(d) etiketilt. Samuti ei kehti see Alsace’i piirkonnas, mis on nii tugevalt mõjutatud Saksa veinikultuurist, et nende veinide etikette loeme kui Saksa veinide omi.

Tihtipeale on Prantsusmaa veinipudelitel kiri Appellation d’Origine Controlee või lihtsalt AOC/AC. Ostes sellise viitega veini, võid olla kindel, et see on kuiv ja kvaliteetne. Mida täpsem päritolu (Origine), seda kvaliteetsem, kallim ja spetsiifilisem on vein. Sellisel juhul on Origine asemel konkreetne piirkond – Haut-Medoc, Pomerol, Chablis jne.

Bordeaux - ikooniline veinipiirkond Prantsusmaal

Kõige silmapaistvamalt on üldiselt märgitud veinimõisa nimi, sest see on veini puhul nende jaoks kõige olulisem. Veinimaja nime all on märgitud regioon, kus see mõis asub. Punased veinid Bordeaux’s on eri viinamarjade segud, mille seadusega lubatud viinamarjadest kolm põhilist on Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot. Valged veinid valmistatakse samuti seguna: Sauvignon Blanc’i ja Sémillon’i viinamarjadest.

Chateau [šatoo] – veinimõis, -loss, tihti on etiketil ka mõisa pilt. Enamik Bordeaux’ piirkonna tootjatest on chateau’d.

Grand Vin [grän vän] – tõlkes «suur vein» ehk väga hea kvaliteediga. Seda terminit kasutatakse Prantsusmaal palju, kuigi see on mitteametlik ja selle tagamist ei kontrollita.

Cru Bourgeois [krü buršua] – otsetõlkes kodanlik klass. Medoci piirkonna kalli toodangu kõrval on Cru Bourgeois’ veinid lihtsamad ja soodsamad, kuid alati väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega.

Mis en bouteille au chateau [mi en buteii o šatoo] – vein on pudeldatud mõisas. See on veini kvaliteedi garantii. See tähis eristab väiksemaid tootjaid korporatsioonidest.

Bourgogne - elegantsete veinide piirkond

Burgundias on kõige olulisem regioon ja see on ka esimene nimetus, mis etiketil silma jääb (mõne suure tootja ja soodsama veini puhul võib olla hoopis brand/tootja nimi, mis etiketil kõige uhkemalt on välja toodud). Regiooni juures võib olla märgitud ka veinipõllu nimi ja kvaliteeditähised Premier Cru, Grand Cru, millest viimane on kõige kõrgem veinide tase Burgundias.

Chablis [šablii] – valgete veinide piirkond Burgundias. Kõik veinid valmistatakse seal Chardonnay viinamarjast. Chablis’d on kuivad, mineraalsed ja Burgundia klassifikatsioonisüsteemis kõige kõrgemal olevad (Premier Cru, Grand Cru) on ka täidlased, võised ja tammised.

Mis en bouteille au domaine / a la propriete [mi en buteii o domään] – näitab, et see on valmistatud ühes kindlas kohas. Kui on kirjas mis en bouteille par, siis tähendab see, et vein on püdeldatud tootja poolt. Seda näeb pigem suurte tootjate etikettidel.

Väike prantsuse veinietiketi sõnastik

AOC ehk Appellation d’Origine Contrôlée – klassifikatsiooni tähis, mis garanteerib kindla geograafilise piirkonna ja kvaliteedi. Kvaliteetveinidel alati etiketile märgitud!

Blanc – valge (viide valgele veinile)

Chateau – veinimaja, -loss, kasutusel põhiliselt Bordeaux’ piirkonnas

Côte/Coteaux – mäenõlv/mäenõlvad, viitab veinipõldude päritolule

Cru – tõlkes «kasv», tähistab veinimaja/ veinipõllu staatust (tavaliselt koos terminitega Premier/Grand/ Bourgeois)

Demi-sec – poolkuiv

Domaine – veinimaja, -valdus

Doux – magus

Grand Cru – kõrgeima kvaliteediga veinid (Burgundias/Alsace’s)

Millésime – aastakäik

Premier Cru – kõrge kvaliteediga veinid, aga mitte päris Grand Cru tasemel

Propriétaire – veiniaedade omanik

Récoltant – viinamarjakasvataja

Rouge – punane (viide punasele veinile)

Rosé – roosa (viide roosale veinile)

Vieilles Vignes – vanad istikud, kasutatakse müügiargumendina, kuid ei garanteeri kõrgemat kvaliteeti ja ekstra komplekssust

Supérieur – vein, mis on valmistatud küpsematest viinamarjadest ja millel on seega ka alkoholisisaldus kõrgem

Vignoble – veiniaed

Vin – vein

Annamari veinijuttudel ja tegemistel saad veel lisaks silma peal hoida tema Instagramis ja Veinitari Facebooki lehel!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles