NÕUDLUS JÄTKUB ⟩ Ehituse ja kinnisvaraarenduse 5 uut suunda, mis tänavu eriti võimsalt hoo sisse saavad

Ehituse automatiseerumine ja robootikalahendused võtavad aega, aga digitaliseerimine on juba täna laialt levinud. Foto: Shutterstock

Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer avab, milliseid muutuseid või vanade arengute hoogustumist on oodata kinnisvara- ja ehitusturul käesoleval aastal. Fookuses muuhulgas nõudlus elamu- ja bürookinnisvara järele, ehituse automatiseerumine ja moodulehitused ning muidugi rohelisem mõtlemine.

«Möödunud aastatel muutusi läbielanud ehitus- ja kinnisvarasektor loodab, et alanud aasta on stabiilse kasvu aasta. Kasvanud ehituskulud ja tööjõupuudus on utsitanud ehitajaid ja arendajaid välja mõtlema üha uusi ja jätkusuutlikumaid lahendusi,» ütles Murer.

Nõudlus jätkub

Kui majanduses suuremaid tagasilööke ei toimu, siis Murer järsku kinnisvaraturu trendimuutust ei ennusta. «Kui finantseerimise tingimused ja tarbijakindlus püsivad stabiilsena, siis võib prognoosida, et vaatamata mõningale ostujõu vähenemisele, nõudlus turul jätkub,» prognoosis Murer.

Tema sõnul näitab trend, et elukondliku kinnisvara pakkumise maht on nõudlusest väiksem ning suur hulk erakapitali otsib jätkuvalt inflatsiooni vastu kaitset, milleks üks enamlevinud võimalus on paigutada vaba raha kinnisvarasse. Ta lisab, et Tallinna korteriturul on viimased pool aastat kestnud müügisolevate korterite puudus, mis omakorda on jätkuvalt kergitanud ka keskmist korteri hinda ning see trend jätkub tõenäoliselt ka vähemalt 2022. aasta esimeses pooles.

Kuigi enimostetud korterid saavad jätkuvalt olema kahetoalised, siis kodus töötamise vajadus ja harjumus kasvatab nõudlust ka suuremate elupindade järele.

Au sees on kaasaegne ja energiatõhus bürookinnisvara

Kuna rangemad piirangud on jäänud minevikku ja inimesed kohandunud, siis paljuski on inimesed tavapärastel tööpostidel büroohoonetes tagasi ja töörutiinid taastunud. «Kriisi mõju sektoritele on olnud erinev ja paljud ettevõtted kasvavad jõudsalt ning tänu sellele pole huvi kaasaegsete ja energiatõhusate büroopindade vastu kuhugi kadunud,» leidis Murer.

Tema sõnul lähtuvad uued ärilinnakud ja sealsed büroohooned üha enam inimese kesksusest ja toetavad kaasaegset elustiili, kus töised toimetused on läbi põimunud tervislike harjumuste ja aktiivse elustiiliga.

Ehituse automatiseerumine ja robootikalahendused võtavad aega, aga digitaliseerimine on juba täna laialt levinud. Kuigi rahvusvahelised eksperdid toovad 2022. aasta ehitusvaldkonna trendidena välja ehituse automatiseerimise, robootika ja 3D printimise laiema kasutamise, siis leiab Kaamos, et isegi kui need lõpuks suuremasse rakendamisesse jõuavadki, läheb uute tehnoloogiate laialdasemaks kasutusele võtmiseks veidi rohkem aega.

«Ehkki ehituse suurem automatiseerumine ja robootikalahendused leevendaks ehitussektori tööjõupuudust, on küsimus paljuski nende arengute investeeringute maksumuses, eelkõige robootika puhul,» selgitas Murer. Samas lisas, et tänased õppivad ehitusinsenerid puutuvad uute lahendustega järjest enam kokku ning trend automatiseerituse ja robootikalahenduste osas on pöördumatu.

Arenduses ja ehituses on planeerimine, projekteerimine ja menetlemine üsna digitaliseeritud, mis tähendab, et see protsess on täna juba praktiliselt paberivaba. Lisaks on väga palju digitaalset tehnoloogiat, mis ka füüsilist ehitust objektil lihtsamaks muudab. Heaks näiteks on Mureri sõnul digitaalsed mõõteseadmed, 3D laserskännerid, Virtual Reality (VR) and Augmented Reality (AR) seadmed, eksoskeletid, ehitusrobotid, droonid, 3D printerid ja muud intelligentsed masinad, mis kindlasti kavatavad efektiivsust ja lõppkvaliteeti.

Järjest enam elemente tehakse valmis tehastes

Füüsiline töö ehitusobjektidel muutub lihtsamaks tänu moodulehitistele. See tähendab, et palju elemente tehakse tehases valmis ja objektil käib vaid paigaldus. Murer selgitab, et moodul- ja kokkupandavad ehitused võimaldavad paremat ja ühtlasemat ehituskvaliteeti ning lühendavad hoonete valmimisasaega. Moodulehitamises nähakse lahendust ka ehitusjäätmete vähendamiseks, kuna objektil jäätmeid ei teki vaid tootmisjäägid liiguvad tehasest kohe tagasi ringkäitlusse.

Ülekaalukaks saab rohelisem mõtlemine

Suurem tähelepanuteravik suunab jätkusuutlikkuse poole: «Selleks, et leida uusi võimalusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks, keskendutakse aina enam ehitusmaterjalide valikul ja projekteerimisel tervele hoone elukaarele,» selgitas Murer.

Eelistatumad ehitusmaterjalid on taastuvad, nagu seda on puit. Murer selgitas, et puidul on väike süsiniku jalajälg ja suur süsiniku sidumise võime. Sellel on hea tugevuse ja kaalu suhe ning seda on lihtne käsitseda. Murer on lisaks veendunud, et taastuvad päikeseenergia lahendused on elamu- ja bürooehitusse tulnud selleks, et jääda. Samas leiab, et küsimuseks saab viis, kuidas neid võimalikult esteetiliselt ja efektiivselt hoonetele integreerida.