UURING ⟩ Vaata, kui rahul pealinlased oma elukeskkonnaga tegelikult on

Tallinlaste rahulolu oma linnaosa olmevaldkondadega on küllaltki kõrge. Foto: Shutterstock

Tallinna elukeskkonnaga tervikuna on elanikest rahul 94 protsenti, sealhulgas on linna elukeskkonnaga väga rahul 34 protsenti.

«Tallinlased hindavad oma elukeskkonda kõrgelt – sellega on väga rahul või pigem rahul kokku 94 protsenti linna elanikest. See on väga kõrge näitaja, mis on püsinud stabiilsena. Rahulolu oma linnaosa elukeskkonnaga on isegi mõnevõrra kasvanud,» ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Valdkonniti on kõrgema hinnangu saanud tänavavalgustus ja heakord. 

Üldine rahulolu linna elukeskkonnaga on viimastel aastatel püsinud stabiilne: aastatel 2015–2021 on Tallinna elukeskkonda üldiselt hinnatud neljapallisel skaalal 3,2–3,3 palliga. Ka 2021. aastal oli keskmine hinnang 3,3 palli neljast, selgub tallinlaste rahuloluküsitluse tulemustest. Küsitluse järgi hindavad elanikud kõige kõrgemalt linnaruumi puhtust, millega on väga rahul või pigem rahul kokku 87 protsenti küsitletutest ja ei ole rahul 12 protsenti.

Keskmiselt kõige rahulolevamad on tallinlased haljasalade, parkide, avalike mänguväljakute ning tervise- ja liikumisradade seisukorraga. Haljasalade ja parkide seisukorraga oli küsitletutest rahul 88 protsenti ning avalike mänguväljakute, tervise- ja liikumisradadega 76 protsenti.

Rahulolu erineb linnajaoti

Oma linnaosa elukeskkonnaga on küsitluse andmetel rahul samuti 93 protsenti tallinlastest, sealjuures väljendati täielikku rahulolu elukeskkonnaga oma linnaosas sagedamini kui linnas tervikuna. Kõige rahulolevamad on oma linnaosaga Pirita elanikud, kellest 98 protsenti on elukeskkonnaga rahul. Kõige madalam oli rahulolu linnaosa elukeskkonnaga Kristiines, kus 90 protsenti küsitletutest oli sellega rahul.

Tallinlaste rahulolu oma linnaosa olmevaldkondadega on küllaltki kõrge: vähemalt kolmveerand on rahul pea kõigi olmevaldkondadega. Sealhulgas tänavavalgustusega on rahul kokku 88 protsenti kõigist küsitletutest, õhu puhtusega 83 protsenti ning tänavate ja teeäärte puhtusega 82 protsenti. Enim rahulolematust väljendasid küsitletud müra ja tolmu taseme suhtes oma linnaosas: müra tasemega ei ole rahul 24 protsenti vastanutest ja tolmu tasemega 25 protsenti.

Rohkem kui pooltel ehk 56 protsendil tallinlastest kulub oma peamisse sihtkohta jõudmiseks tööpäeviti 20 minutit või vähem ning 35 protsendil 20–45 minutit. Sealhulgas jõudis 22 protsenti küsitletutest oma peamisse sihtkohta 10 minutiga või kiiremini. Aasta varem jõudis oma peamisse sihtkohta 20 minutiga või kiiremini 50 protsenti küsitletutest.

Sõiduautode osakasv

Tallinlastest kasutab peamise liikumisviisina tööpäeval tööle, kooli või muude peamisse sihtkohta liikumisel 38 protsenti autot ning 32 protsenti ühistransporti. Ühistranspordi seisukorraga on küsitletutest rahul kokku 78 protsenti, ei ole rahul 8 protsenti ja 14 protsenti ei osanud hinnangut anda.

Kui 2019. aastal oli 44 protsendi inimeste peamiseks valikuks ühistransport, siis 2020. aastast on selleks isiklik auto. Pärast pandeemia algust ülemöödunud aastal hakkas suur osa inimesi eelistama autot, et vähendada kontakte, ning sama tendents püsis möödunud aastal. Vaatamata sellele on aga inimeste rahulolu ühistranspordiga kasvanud, kuigi ka varem on rahulolunäitaja olnud sellele väga kõrge.

Ent märkimisväärselt ja järjekindlalt on Kõlvarti sõnul kasvanud igapäevase jalgsi liikumise osatähtsus, nii liigub oma peamisse sihtkohta igapäevaselt jalgsi 21 protsenti inimestest, samas kui näiteks 2018. aastal oli see näitaja 12 protsenti. Selle taga on kindlasti eri asjaolusid, nagu ühelt poolt pandeemia ja teisalt inimeste teadlikud tervisliku eluviisi valikud. Neli viiendikku ehk 80 protsenti Tallinna elanikke peab linna jalakäijasõbralikuks ja see arvamus pole aastate jooksul muutunud.