Michelini tärnid: kuidas neid saada ja kellele neid jagatakse

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Michelini tärn on üks suurimaid tunnustusi, mis ühele restoranile omistada saab. Michelini juhti oma tärniga saamine ei ole aga lihtne ja sellest kinni hoidmine raskemgi.

Esmakordselt avaldati Michelini juht aastal 1900. Seda tegid vennad Édouardo ja André Michelin, kes olid kuulsa rehvifirma asutajad. Väljaannet levitati Michelini rehve ostnud autojuhtidele tasuta. 

Nüüd teeb Michelini juht palju enamat kui udupeenete restoranide esiletõstmist – sellest on saanud toiduainetööstuses võimas hääl. 

Unileveri Balti haru õpetab, et kahjuks ei ole igal restoranil võimalik seda tunnustust saada, sest kõik sõltub selle asukohast. Michelini juhi inspektorid külastavad igas riigis ainult mõnda väljavalitud linna. Kui sinu restoranil on ebaõnn hoopis teises kohas asuda, siis žanss tunnustust saada, on pea olematu. Siiski laiendatakse tööpõldu igal aastal ning jõutakse üha rohkem keskustest välja.

Restorane endeid hindavad anonüümsed inspektorid, kes hoiavad oma tulekut kiivalt saladuses. Kunagi ei tea, kuna üks selline uksest sisse astub. Seega peab restoran alati tippteenindust ja -toitu pakkuma.

Isegi kui restoranile on tärn antud, ei saa latti alla lasta. Tärne jagatakse ainult üheks aastaks. Selle aja jooksul külastab inspektor restorani uuesti, et näha, kas mõni tärn tuleks ära võtta või ehk hoopis juurde anda. Ka võib inspektor leida, et omistatud tärnide arv on adekvaatne ja püsib sellisel kujul veel ühe aasta. Kokku on neid võimalik saada kolm.

On ka olukordi, kus mõned restoranid on avaldanud ise soovi tärnist loobuda – enamasti seetõttu, et külaliste arv ja nende ootused kasvavad järsult ning restoran ei tule sellega lihtsalt toime.

Mida hinnatakse?

Restorani hindamisel on esikohal kvaliteet. Mitte ainult toidu, vaid ka kõige muu kvaliteet. Hinnatakse nii teenindust, interjööri, taldrikuid, kausse, nuge ja kahvleid, tualeti puhtust ja nii edasi. Iga võike möödapanek mõjutab hinnet.

Roogade maitse, aroom ja tekstuur on kolm põhinäitajat, mida inspektor toidu juures hindab. Vaadates restorane, mil vähemalt üks tärn olemas, saab järeldada, et inspektorid eelistavad kaasaeget toidukogemust, mil kerge prantsuse puudutus juures.

Ka on tähtis restorani koka enda kuulsus. Kui tegemist on kohalike jaoks täiesti tundmatu inimesega, siis lootus tärn saada, on väike. Inspektorid tahavad näha ja maitsta originaalseid menüüsid, millest jookseb läbi peakoka enda elulugu ja filosoofia. Seega, kui restoranil on soov Michelini tärn saada, tuleb alustada koka reklaamimisega.

Michelini tärnid ja Eesti

Eestis ühtegi Michelini tärniga restorani ei ole. Kuid Eestist pärit kokkadele, kes on välismaal oma äri püsti pannud, on tärne jagatud küll. Näiteks omistati eelmisel aastal Michelini tärn Moskvas asuvale Savva restoranile. Restorani juht on Eestist pärit Andrei Šmakov.

Peakoka töö on Šmakovi sõnul üsna ränk, kui seda südamega teha. Tema graafik on selline, et kaks nädalat töötab ta Moskvas, siis nädala Tallinnas ning jälle kaks nädalat Moskvas. «Võib öelda, et Moskvas olles olen ma kogu aeg restoranis ja tööl. Teistmoodi pole võimalik head restorani teha. Nüüd tasus see kõik ära,» rääkis ta peale tärni võitmist Postimehele.

Lähimad Eestile asuvad Michelini tärniga restoranid asuvad Helsingis. Neid on seal kaks ning tärne mõlemal üks. Esimene neist on Ora nimeline restoran, mis pakub moodsas võtmes kohalikku toitu. Teine tärniga pärjatud restoran on Inari, mis on eelmisest natuke kallim. Seal pakutakse loomingulisemaid roogi, mille selgrooks on põhjamaa köök ja ribideks Aasia maitsed.