Toitumisnõustaja Anne-Mai Küünemäe: kala toidu sisse peitmisel võib olla sootuks vastupidine mõju
3. veebruar 2022, 14:22
/nginx/o/2022/02/03/14343093t1h4b20.jpg)
Kalas leiduvad oomega-3 rasvhapped on vajalikud südamehaiguste, põletikuliste protsesside ärahoidmiseks ning närvisüsteemi veatuks toimimiseks. Ka inimese aju on tõeliselt rasvarikas organ, mis tähendab, et piisavalt rammusat kala süües hoiame oma mõtlemise teravana. Toitumisnõustaja Anne-Mai Küünemäe jagab soovitusi, kuidas kasvueas lapsed rohkem kala sööma saada, et koolipingist sirguks ikka terve ja tark järelkasv.
Kala tarbimisharjumused on peredes väga erinevad
«Olles kokku puutunud nõustamisele tulnud peredega ja kuulates oma laste koolitoitu puudutavat juttu, siis pakun, et kala sööjad ja mittesööjad jagunevad umbes 50-50,» mõtiskleb Küünemäe.
Toitumisnõustaja sõnul on kala sööjate seas neid, kes söövad kõike ja alati, ning ka neid, kes on valmis proovima ja vahetevahel sööma. Paraku puutub ta oma töös kokku ka paljude lastega, kelle esimene tutvus kalatoiduga toimub alles lasteaias või koolis, mistõttu pole harjutud kala sööma. «On raske öelda, miks laps kala ei söö ja pole ka nõus maitsma - võimalik, et on olnud mõni ebameeldiv kogemus või jääb asi just vähese kokkupuute taha. Küll aga tutvustavad paljud vanemad oma lastele juba väga noorest east erinevaid toite, tänu millele pole neil ka edasises elus kala söömisega probleeme.»
Kuigi Küünemäe ise toitumiskavasid ei koosta, proovib ta koos perega juba olemasolevat toidulauda tasapisi tervislikumaks muuta. «Kui pere pole kalatoite üldse kodus teinud, siis läheb väga kaua aega enne, kui saab kodusesse menüüsse vaikselt kala lisama hakata. Laps peab esialgu harjuma mõttega, et laual on uued toidud ja on väga reaalne, et esimesed mitu korda ta toitu proovida ei julgegi,» kirjeldab ta peredes esinevat olukorda.
Toitumisnõustaja sõnul võib algus olla kahtlemata raske: «See paneb pinge lapsevanematele ja paratamatult tekivad mõtted, et «mis mõtet on seda valmistada, kui laps niikuinii ei söö». Lapsed aga vajavad tutvumiseks ja harjumiseks aega, mistõttu nõuab kalaga tutvumine lapsevanematelt pikaajalist leidlikkust, kannatlikkust ja rahu.»
Lõbusad nimed ja pilkupüüdev serveering
Lastel kipub toidu proovimine jääma tihti hirmu taha, kuid kui esimene hirm juba seljatatakse, mõistab ka laps, et kala võib olla täitsa maitsev. Kala peitmine toidu sisse võib tihti tunduda kui lahendus, et saada laps vähemalt toitu maitsma, kuid kas see ka hea idee on? «Peitmise osas tuleb olla ettevaatlik. See võib väiksemate lastega või lühiajaliselt toimida, ent ühel hetkel kätte maksta selliselt, et lapsel tekib kahtlus ja usaldamatus kõige suhtes, mida pakutakse,» pooldab Küünemäe ausat lähenemist.
Peitmise osas on Küünemäel ka üks isiklik kogemus. «Pakun aeg-ajalt kodus valge kala fileest tehtud kalakotlette ja täpselt selle nimetusega läksid need alati kenasti kaubaks. Seda seniks, kuni ühel päeval juhtus mu kümneaastane poeg nägema, kuidas ma seda fileed läbi hakklihamasina ajasin…» Hakklihamasinast välja tulev mass ja köögis hõljuv kala lõhn lapsele ei meeldinud, mistõttu ei söö laps ka kaks aastat hiljem endiselt kõnealuseid kotlette. «Siin ei olnud küll tegu petmise ega peitmisega, kuid tundlikumale lapsele võib tagasilöögi anda ka selline kogemus. Mina pakun kotlette aga edasi ja loodan, et ühel päeval on ka poeg valmis jälle proovima,» ei kaota ta lootust.
Lahendusi võib peituda ka mitmetes teistes võtetes. «Toite võib ilustada vahvate nimedega, mida saab iga pere oma toidule juurde mõelda. Näiteks kalasupi võib nimetada «Nupumehe supiks», kuna just see supp aitab lapsel väga oluliste rasvhapetega oma aju kiire ja toimivana hoida. Igasugused lõbusad nimed üldjuhul julgustavad neid proovima,» selgitas ta lapselikku lähenemist.
Kui kalaroad on saanud lõbusad nimed, siis ehk võiks olla abi ka sama toredast väljanägemisest. «Lõbus serveerimine on alati abiks, sest üldjuhul kasutatakse toiduga joonistamisel lisaks põhitoitudele ka erinevaid maitseaineid ja ürte. Ja kui neid ka ei sööda, siis kasu tuleb juba nendega tutvumisest,» sõnab ta ja tuletab taaskord meelde, kuis lapsed vajavad aega, et end toidu suhtes turvaliselt tunda.
«Iseküsimus on see, kui palju aega vanematel igapäevaelus toiduga mängimiseks jääb. Pigem on selline serveerimine vaid aeg-ajalt ette tulev, aga tore ja toetav kohe kindlasti!»
«Kala on tervislik» laste puhul ei toimi
«Paljud lapsed kipuvad olema n-ö «lahussööjad», mis tähendab, et toidud võiksid olla taldrikul võimalikult eraldi, mitte kokku segatud. Näiteks tasub juba väikesele beebile, kes lisatoiduga alustab, pakkuda aurutatud kalapalasid, mida ta saaks kätte võtta, uurida ja maitsta. Ei ole seda vaja millegagi kokku segada,» soovitab Küünemäe lähtuda lihtsusest. «Ka suuremad lapsed eelistavad minu kogemuse järgi pigem eraldi toite, et näiteks taldrikul ongi eraldi sektorites riis, kala ja värske salati portsjonid.»
Kalatoitudest lastele rääkides tasub toitumisnõustaja sõnul hoiduda tavapärastest lausetest a la «kala on tervislik», sest tervislikkus ei tähenda lapse jaoks üldjuhul just kuigi palju. «Pigem tasub vastavalt vanusele öeldagi, et see toit aitab sul kiiremini arvutada või rohkem sõpru võita, sest kalas olevad oomega-3 rasvhapped mõjutavad positiivses suunas meie meeleolu ja kes ei tahaks siis rõõmsate inimestega koos olla,» räägib ta.
Üle ega ümber ei saa kalatoitude puhul ka kala korralikust puhastamisest. «Laste puhul on äärmiselt oluline, et kõik luud oleks kalast välja võetud. Pisikesed kalaluud võivad sedasi kurku minna, et laps ei julge pikka aega enam kala proovida. Suppide puhul tasuks puljong supikogust eraldi keeta ning hiljem siis puhtasse puljongisse fileest tükikesed lõigata,» räägib toitumisnõustaja, kelle sõnul ei paista lastele eriti meeltmööda olevat ebamäärased raasukesed supi sees, samuti luud ja suurema rasvakogusega tükid.
Toitumisnõustaja jagab üht laste heakskiidetud retsepti, mis valmib kiirelt ja lihtsalt.
Kalakotlettide retsept
- Ca 500g valge kala fileed
- 1 muna
- Peotäis hakitud tilli
- Soola-pipart
Haki kala pisikeseks või lase läbi hakklihamasina. Sega hakitud-purustatud kalamass muna, tilli ja soola-pipraga. Vormi pätsikesed ja prae keskmisel kuumusel valmis. Serveeri riisi, värske salati ja külma koorekastmega.
Kui ka teie perel on varuks mõne maitsva kalaroa retsept, siis Maaeluministeeriumil on parasjagu käimas koolinoorte kalaroogade kokanduskonkurss. Konkursi raames kutsutakse 1. - 9. klassi noori kalaroa valmistamist jäädvustama ja jagama seda kodulehel .