Lisaks asukohale mõjutavad väärtust muidugi ka muud asjaolud nagu näiteks vara seisukord, hoone vanus ja tüüp, suurus ja tubade arv, ligipääs, haljastus jne.
Üldjuhul kasutatakse elukondliku vara hindamisel võrdlusmeetodid, mille käigus võrreldakse hinnatavat vara sarnases piirkonnas sarnaste müüdud varadega. Kuna päris 100 protsenti samasugust vara on pigem harva, siis on vajalik kohanduste tegemine vastavalt sellele, kumb on parem või kehvem. Ehk siis üldpildis kujuneb kinnisvara turuväärtus toimunud sarnaste müügitehingute alusel.
Lisaks juba nimetatud teguritele on väärtust mõjutavaks teguriks ka kinnisvara korrektne dokumentatsioon ning korrektsed andmed ehitisregistris, sealhulgas on oluline ehitus- ja kasutuslubade olemasolu. See on eriti oluline, kui soovite ostu finantseerida panga abiga. Näiteks on kinnisvaraturul võimalik küll maha müüa ka ilma ehitus- ja kasutusloata suvila või maja, kuid pangale see tagatiseks ei sobi ning pangale laenutagatiseks hindamisel selle hoonega üldjuhul arvestada ei saa.
Kuidas ise kinnisvara väärtust tõsta?
Ise saab kinnisvara väärtust muuta vara parendamisega või dokumentatsiooni korrastamisega. Näiteks hoonestamata maale tehakse detailplaneering, renoveerimist vajav korter renoveeritakse ära, vahetamist vajav katus vahetatakse ära jne.
Kinnisvara väärtust mõjutab ka üldine majanduslik olukord ja inimeste kindlustunne. See on asi, mida inimene ise muuta ei saa. Üldise majandusliku olukorra ja kindlustunde mõju oleme näinud ka seoses koroonaviirusega. Kui 2020. aasta alguses kehtestati erinevad meetmed koroonaviiruse leviku takistamiseks, vähenes inimeste kindlustunne vähenes ja selle mõju avaldus ka kinnisvara ostu-müügitehingute arvu languses. Mõnda aega inimesed kohanesid olukorraga ja kui kindlustunne hakkas taastuma, hakkasid ka tehingute arvud tõusma. Loomulikult on tegureid veel, mis hindades muutusi esile kutsuvad.