Elu kodukontorites: vaata, kui palju elanikke teeb videokõnesid magamistoast või tualetist
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
7. veebruar 2022, 09:08
/nginx/o/2022/02/07/14350702t1h9e04.jpg)
Kuigi enamikul meist on luksus olla töötamisel paindlik, siis kui paljudel on võimalik teha seda selleks eraldatud töölaua tagant või kodusest kontoritoast? YIT värskelt läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et ligi 60 protsenti Eesti inimestest ühineb videokoosolekutega oma elutoast, iga viies sõnab, et teeb videokõnesid magamistoas.
Koroona-aegne kiire kolimine kodukontoritesse sundis inimesi koduse töökoha sisseseadmisele loovalt lähenema ja improviseerima – töötati sealt, kust tuju tuli ja kus parajasti ruumi oli. Praktikas võis see tähendada videokoosolekutel osalemist nii elutoa- kui ka köögilaua tagant, saunamajast või voodikontorist, kus nägime mullu kevadel töötamas nii kontoritöötajaid kui kõrgeid riigisaadikuid.
Nagu teada, siis just need ajutised lahendused kipuvad olema kõige püsivamad, mistõttu nähtub inimeste vastustest, et veel tänaseni teeb suur osa neist videokõnesid magamistoast – seda tunnistas koguni 20 protsenti vastanuist. Kõige levinum on videokõnesid pidada elutoast, mida harrastab 59 protsenti vastanuist, 36 protsenti teeb videokõnesid töötoast.
«Kui väiksema leibkonna ja ruumikama korteri puhul ei pruugigi koduse töönurga sisseseadmine eriliselt keerukas olla, siis suuremates perekondades oli see kindlasti väljakutse, et kõigile kooli- ja töötegemiseks vaikne ja hästivalgustatud koht leida,» sõnab YIT esindaja Kadi Aljas.
Seda toetavad ka uuringutulemused: mida suurem oli leibkond, seda suurem osa inimesi pidas videokõnesid magamistoast. See tähendab, et kui üheliikmelilises perekonnas väitis end magamistoast videokõnesid tegevat 13 protsenti inimestest, siis enam kui 5-liikmega leibkonnas oli see näitaja koguni üle kahe korra kõrgem.
Kõige üllatavamaks tulemuseks oli aga fakt, et 1 protsent eestimaalasest väidab end tegevat videokõnesid tualetist või vannitoast.
Tema sõnul näevad nad YIT tänaste koduostjate puhul üha rohkem, et inimesed mõtlevad juba planeerimisjärgus, kus saab nende tulevases kodus asuma kodukontor. Tegelikult on see mõlemapoolne – ka arendajad on hakanud seda arvesse võtma ja projekteerivad aina rohkem kortereid, mis kodukontorite trendi arvesse võtavad,” sõnas ta. “Juba ehitus- või projekteerimisjärgus kodudes oleneb muudatuste võimalikkus peamiselt sellest, mis ehitusetapis uus kodu on. Elektri- ja valgustuslahendusi on ehitamise ajal lihtne muuta, samuti saab ehitajatel paluda eraldada osa suuremast ruumist näiteks kerge vahe- või klaasseinaga,” jagab Aljas tänastele koduostjatele soovitusi. Olemasolevas kodus soovitab YIT esindaja mõelda, kas leidub üleliigset tuba, alkoovi või trepialust, mille saaks mööbli abil kaugtööruumiks muuta. Kui walk-in garderoob ei ole prioriteet, saab ka sellest edukalt vaikse kodukontorinurga tekitada.