OLE VALVAS ⟩ Pätid käivad päevasel ajal korterites, puutumata ei jää ka valvesüsteemiga elamispinnad

Sissemurdmiste hulk on kasvanud. Pätid püüavad ka valves olevate objektide peal õnne. Foto: Shutterstock

Viimastel nädalatel on järjest sagenenud sissemurdmised korteritesse ja eramutesse. Kurjategijate eemal hoidmiseks on lahendused olemas.

Möödunud nädalal käidi päeval sees ühes Tallinna korteris, kus oli valvesüsteem, kuid selgus, et omanik oli päeval kodust ära läinud, aga korterit selleks ajaks valvesse ei pannud. Tagasi tulles avastas, et korterisse on vahepeal sisse murtud. Sissemurdmise jäljed uksel puudusid, kuid lukk oli avatud. Korterist varastati 2 sülearvutit, telefon, 850 eurot sularaha, kuldkett ja käekell.

«Sissemurdmiste hulk on kasvanud. Pätid püüavad ka valves olevate objektide peal õnne. Kui valvesüsteem rakendub, siis jääb see enamasti varguse katseks. Kiire reageerimise abil on näiteks tänu lumel olevatele värsketele jalajälgedele kurjategijaid kohe ka tabatud,» ütles G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Kui valvesüsteeme ei aktiveerita, siis ainult turvafirma sildi peale ei saa loota, mida näitab ilmekalt ka antud juhtum. Arvamus, et päevasel ajal pätid ei liigu, ei ole õige. Valvesüsteem tasub aktiveerida mitte ainult kodust ära minnes, vaid ka ise kodus olles. Et oma elu lihtsaks teha, võib näiteks ööseks seadistada automaatvalvestuse. Kui teate, et pärast kella 22.00 teie pereliikmed enam väljas ei käi, siis saab seadistada, et sellel ajal läheb välisuks automaatselt valvesse.

Valvesüsteemi paigaldades tasub kindlasti luua lahendus, kus on võimalik ka perimeetrit valvestada. Näiteks paigaldada lisaks liikumisandurile akendele magnet- ja klaasipurunemisandurid. Nii saab rahulikult igal ööl panna perimeetri valvesse ja ei pea võpatama, kui näiteks kassid kolistama hakkavad - ei pea muretsema, et kas keegi on välisukse kallal või lõi aknaklaasi katki. «Lemmiklooma omamine pole üldse valvesüsteemide lähtekohast probleem. Nutikate liikumisandurite tööd lemmikloom ei sega, neid saab seadistada nii, et nad eristavad lemmiklooma liikumist kurjategijast,» lisas Pärjala.

Ülaltoodud näite puhul polnud inimest sissemurdmise ajal kodus, aga kui oleks olnud, siis näiteks narkomaanist vargale peale sattudes võivad sündmused väga kergelt muutuda traagiliseks. Varastatud asjade asemel on hoopis inimesele tekitatud tõsiseid tervisekahjustusi. Selle ärahoidmiseks on valvesüsteemi kaudu võimalik saata ka paanikahäiret ehk kui peaksid sattuma vargaga kodus silmitsi, saad märkamatult vajutada nuppu ja turvafirma saab vastavalt reageerida. Paanikanupu funktsiooni sobib väga hästi täitma valvesüsteemiga ühendatud distantspult, mis asub näiteks magamistoas või on hoopis kasutajal pidevalt võtmekimbus kaasas.

«Tuletame inimestele meelde, et valvesüsteem peab oma töö tegemiseks olema aktiveeritud. Kui ise seda väikest sammu ei tee ja valvet peale ei pane, siis keegi teine sind aidata ei saa ja tagajärjed võivad olla kurvad,» ütles Pärjala.