Eksperdid annavad nõu, kuidas raiskamist lihtsasti vähendada

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Igaüks meist vastutab selle eest, millise planeedi me oma lastele jätame ning kõik saab alguse igapäevastest valikutest. Oluline osa vastutusest lasub ettevõtetel, ka ehitusettevõtetel – kuna tegemist on energiamahuka valdkonnaga

Tahad rohelisemat eluviisi, aga ei tea, kust alustada? Tegelikult ei ole rohelisi valikuid teha üldsegi keeruline – lihtsate asjadega saad alustada juba täna. Banova eksperdid annavad soovitusi, kuidas kodus tarbimist piirata.

Tuled kustu, juhtmed välja!

Üks kõige tähtsamaid asju, mida süsiniku jalajälje vähendamiseks teha, on säästa elektrienergiat. Kasulik on see ka sinu rahakotile. Ühtlasi on energia säästmine ka üks lihtsamaid viise, millega rohelisemat elu alustada. Mõtle läbi, kuidas ja kui suures mahus energiat tarbid ja kas saaksid kuskilt kokku hoida. Lihtne – kui sa mingeid seadmeid (teler, raadio) või valgusteid parasjagu ei kasuta, lülita need välja. Ära pane nõudepesumasinat tühjana tööle, elektripliidi võid lülitada välja juba viis minutit enne toidu valmimist – jääksoojus teeb viimase töö.

Kasuta LED-pirne. Need mitte ainult ei kesta kauem kui tavalised pirnid, vaid on ka palju tõhusamad. See tähendab, et kasutad vähem energiat ja pead ka lambipirne harvem vahetama. Veelgi enam, need on saadaval mitmesuguse värvigamma ja kujundusega, et saaksid valgustuse tõesti oma vajadustele või ruumile sobivaks kohandada.

Loomulikult ei saa elektri tarbimist nulli viia, võimalusel võiks aga eelistada roheenergiat. Rohelisele energiale üleminek on lihtsaim ja kõige keskkonnasõbralikum muutus, millega saab vähendada oma keskkonnajalajälge. 

Mõtle kõik ostud läbi ja ära mine tähtpäevadel hulluks

Enne ostu tegemist võiksid endalt aga küsida: «Kas mul on seda ikka vaja?» Iseenesest on ju sooduspakkumised väga kasulikud, aga ainult siis, kui sul midagi tõesti vaja on. Paraku näitab praktika, et tihti ostetakse kaupasid lihtsalt seetõttu, et hind on niivõrd soodne. Et keskkonda säästa, peab enda tarbimisharjumusi muutma ning kõik ostud tõsiselt läbi mõtlema.

Ära mine kaasa ka kingihullusega. Kas sõbrapäevaks on ikka vaja osta «vahvaid väikeseid vidinaid» oma sõpradele? Sa ju tead, mida sa ise nende vahvate vidinatega teeks, kui need kingiks saad.

Prügisorteerimine on kohustuslik

Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib igal aastal Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 tuhat tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Eestis on jäätmete liigiti kogumine kohustuslik – seda tuleb teha nii kodus kui tööl.

Juba mitu aastat tuleb Eestis ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest. Miks? Paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes ressursse (vesi, energia) ning materjali ringlussevõtt aitab neid kokku hoida.

Taara tagastamisega oleme kõik juba harjunud, kuid keskkonna hoidmiseks on väga tähtis sorteerida ja taaskasutada ka teisi materjale. Prügi saab koguda viie erineva liigi kaupa: biojäätmed, olmejäätmed, paber ja papp, metall ja plastik ning klaas.

Vähenda toidukadu

Kodumajapidamistes tekib Eestis iga inimese kohta aastas keskmiselt 61 kilogrammi toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 42 protsenti (26 kg). Selleks, et saaksime toidukadu vähendada, tuleb taaskord plaani pidada ja mõelda läbi: mida ja kui palju poest osta ning millal seda tarbida; kuidas säilitada toiduaineid, mis üle jäävad? Kui näed juba ette, et ise mingisugust toiduainet ära ei tarbi, saad viia selle Toidupanga annetuskasti.

Kas seda saab taaskasutada?

Internetist leiab mitmeid õpetusi, kuidas teha vanadest teksadest hoopis seelik, meisterdada kasutatud plekkpurgist lillevaas või kasutada vana autokummi mööbliesemena – valik on lai ja lõputu. Sinul on vaja ainult tahtejõudu ja fantaasiat, et säästa keskkonda, enda raha ja luua midagi täiesti uut.

Bonava on esimene elamuarenduse ettevõte Eestis, kes läks täielikult üle roheenergiale ja kasutab oma ehitusobjektidel ainult rohelist elektrit. Lisaks Eestile oli Bonava ka Lätis esimene roheenergiale üle läinud elamuarendaja ning on Läänemere piirkonnas esimene kliimaeesmärkide saavutamisele pühendunud elamuarendaja.