Üks levinumaid viise, kuidas naaberkorterid kannatada saavad, on veetorude purunemine. «Väljapääsenud vesi tekitab kahju nii kindlustatud korterile, seal olevatele asjadele, kuid suure tõenäosusega ka mitmele alumisele naabrile. Samuti pole sugugi võimatu, et vesi tungib kõrval asuvasse korterisse,» selgitas ERGO kindlustuse kahjukäsitleja Tuuli Kalberg. Suurim säärane kahju küündis mullu tervelt 26 000 euroni.
Eelmisest aastast pärineb tema sõnul ka juhtum, kus paarismaja ühes osas purunes veefilter. Kahjuks ei märganud klient juhtunut kohe ja vett voolas välja nii palju, et see imbus läbi seina ka teise paarismaja ossa ja tekitas palju pahandust. Seina, soojustuse, viimistluse ja parketi asendamine maksis kokku 4800 eurot.
Kuid veekahjud pole ainsad, millega naabrid «üllatada» võivad. Hiljuti oli õnnetu juhus, kus halvasti kinnitatud batuut lendas tugeva tuulega naabermaja terrassile, batuudi metallraam purustas liuguritel terrassiklaasid, tekitades sellega pea 3000 eurose kahju. Või näide ühest eramust, mis paiknes avaliku tee ääres. «Sulalumi hakkas katuselt allapoole liikuma ja lõhkus oma raskusega vihmaveerenni kinnituse. Renn kukkus vastu tee äärde pargitud sõidukit. Auto remondikulu oli 2650 eurot,» märkis Kalberg.
Ehkki üle 90 protsendi vastutuskindlustuse juhtumitest moodustavad naabri kodule või kinnisvarale tekitatud kahjud, hõlmab laiendatud vastutuskindlustus veel laste- ja loomade, samuti inimese enda poolt väljaspool kodu põhjustatud kahjusid. Hiljutine näide ühe eramaja hoovist:
«Lume raskus ja tugevad tuuled räsisid talve jooksul kinnistul kasvavat kastanit. Omanik otsustas, et ta ei hakka arboristi tellima ja paneb ise käed külge. Paraku hindas ta oma oskusi üle, sest saetud oks ei kukkunud loodetavasse paika, vaid naabrimehe aiale ja selle kõrval olnud kasvuhoonele. Kokku tekitas ta sellega pea 800 eurose kahju, puhas õnn, et inimesed viga ei saanud,» selgitas Kalberg.