VEINITARI VEINIJUTUD ⟩ Vegan-šhvegan veinid ja šampanjad

Viinamarjade korjamisest kuni nendest purustatud mahla kääritamiseni on kõik veel veganlusega kooskõlas. Foto: Pexels / CC0 Licence

Mind on alati kummastama pannud, kui hoolikalt vegan*-restoranid hoiavad oma menüüs kui restorani kujundamisel ranget vegani joont, kuid samas veinivalik ei pruugi igas sellises kohas olla 100% vegan. Niisamuti on paljudes söögikohtades taimetoidu/veganroad vastavalt märgitud või eraldi väljatoodud, kuid miks veganveinidel seda märgistust ei ole? Sommeljee Annamari Nikkel teeb pildi selgeks! 

Ma olen suhteliselt kindel, et nii mõnigi vegan on ka veinisõber ja jäädes truuks oma põhimõtetele ja elustiilile oleks aus, et nad tarbivad vegansõbralikke veine.

Siinkohal tekib paljudel õigustatud küsimus – kuidas vein iseenesest juba vegan ei ole? Veini valmistatakse teadupoolest ju ainult viinamarjadest?

Viinamarjade korjamisest kuni nendest purustatud mahla kääritamiseni on kõik veel veganlusega kooskõlas, kuid hetk, mil veinimeister teeb otsuse, mis viisil ta oma veine selitab, muudab veini kas veganitele sobivaks või sobimatuks.

Nimelt veini selitamisel kasutatakse väga tihti loomset päritolu aineid:

• Kalaželatiin (ehk kalaliim), mida saadakse kalapõiest
• Kitiin ehk putukate ja koorikloomade kestas leiduv aine
• Albumiin ehk munavalgest pärit valku
• Kaseiin ehk piimavalk

Selitamiseks kasutatavad ained lisatakse veinile enne pudelitesse villimist, kui vein on veel suurtes tünnides/vaatides ja tänu oma kleepuvatele omadustele tõmbavad need endaga kaasa kestadest eraldunud tükikesed ja pärmisette.

Munavalged näiteks vahustatakse ja lisatakse vaati, kus on veel hägune vein. Vahustatud munavalge vajub aeglasest vaadi põhja võttes endaga kaasa kogu sette ja punaste veinide puhul ka kibedat maitset tekitavad fenoolid.

Peale selitamist kõik nimetatud selitusained eraldatakse veinist ja pudelitesse villitakse kena kristallselge vein.

Maitses ei tunne me ühtegi nendest ainetest, välja arvatud juhul kui sa oled mõne loetletud aine osas ülitundlik. Isegi kogenud sommeljeed ei suuda neid organoleptilise analüüsi tulemusena tuvastada. Kuigi ma tean ühte proffi kokka, kes on koorikloomade osas nii tundlik, et mekkides mõnda kitiini abiga selitatud veini või šampanjat tunneb ta selle kohe ära.

Veganist veinisõprade rõõmuks kasutatakse ka mitte-loomseid selitamise aineid nagu savipõhist bentoniiti või aktiivsütt. Lisaks on paljud veinimeistrid otsustanud oma veinid jätta võimalikult naturaalseks ja neid mitte selitada, jättes veinid meelega häguseks.

Kuidas siis veiniriiuli ees või restoranis valikut tehes teada, milline vein on vegan?

Kahjuks väga vähestel pudelitel on «Vegan Friendly» (ehk Vegan-sõbralik) märge etiketil ja ka maitse järgi on võimatu seda kindlaks teha. Paljud kauplusteketid mujal maailmas, nagu näiteks Soomes Alko, Inglismaal Tesco tähistavad juba aastaid oma vegan veine vastavalt ning Tallinki ja Silja Line laevade kauplustes on riiulisiltidel «Vegan» märgistused.

Lisaks on võimalik vaadata lisaks veinidele ka vegan õlle ja kange alkoholi tootjaid BARNIVORE saidilt. Seal on kõige värskem ja pidevalt uuenev info vegan joogikeste kohta.

Teadmiseks kõikidele veinisõpradele, et vegan veini märk ei ole kindlasti kvaliteedi märk ja see ei mõjuta mingil viisil veini maitset, vaid lihtsalt viitab ühele aspektile veinivalmistamise protsessis.

Annamari veinijuttudel ja tegemistel saad veel lisaks silma peal hoida tema Instagramis ja Veinitari Facebooki lehel!