L, 3.12.2022

Vaata, kuidas mõjutas teine pandeemialaine elanike kinnisvarahuvi

Kristina Kostap
, kodu.postimees.ee tegevtoimetaja
Vaata, kuidas mõjutas teine pandeemialaine elanike kinnisvarahuvi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Täiskohaga kolivad maale vähesed.
Täiskohaga kolivad maale vähesed. Foto: Shutterstock

Teisel pandeemia-aastal algas Eestis suur maalekolimine, kui väljaspool suuremaid linnu vahetas omanikku veerandi jagu rohkem maju ja poole rohkem raha, kui aasta varem.

2021. aastal vahetas väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut omanikku rekordilised 5000 elamut ja suvilat ning 571 miljonit eurot, näitab LVM Kinnisvara analüüs. Ka kasvas keskmine ruutmeetrihind tehingutes umbes veerandi võrra, ulatudes majade puhul 660 ja suvilate puhul 864 euroni.

Esimene pandeemialaine taandus LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul kiiresti ja jutud üleüldisest metsa taha kolimisest lõppesid kevadega. Teine laine tõi mõistmise, et viirus on meiega kauaks ning siis hakkasid linnainimesed ka päriselt maakodusid otsima.

Saksingu kinnitusel kolivad täiskohaga maale vähesed, tüüpiliselt jäetakse linnakodu alles ja otsitakse maakodu sellest kuni tunnise autosõidu kaugusele. «Eelistatakse toimivat maja veekogu ligiduses,» tõdes Saksing. «Kõige odavamad majad kipuvad ostjat ootama kõige kauem, sest päevinäinud talukoha elamisväärseks tegemine on ajaliselt ja rahaliselt kurnav.»

Saksingu hinnangul jõuab kaasaegne elamuarendus peagi ka linnadest kaugematesse piirkondadesse. «Kaugemal on palju rätsepatööd - juurdepääsuteed, trassid, kaablid peavad kõik olema pikemad, ehitustransport kallim, tööjõudu vähem,» märkis ta. «Aga raha liigub täna linnadest ka kaugematesse kohtadesse ja kus raha ees, on teenused järel.»

Märksõnad
Tagasi üles