N, 1.12.2022

Eesti Vabariigi kahel esimesel aastal ehitati pealinna neli maja: mis on 104 aastaga muutunud?

Kodu.postimees.ee
Eesti Vabariigi kahel esimesel aastal ehitati pealinna neli maja: mis on 104 aastaga muutunud?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Eesti Vabariigi kahel esimesel aastal ehitati Tallinna kõigest 4 maja, kus oli kokku 15 korterit. Korterid olid väikesed, kokku oli neis 22 tuba.
Eesti Vabariigi kahel esimesel aastal ehitati Tallinna kõigest 4 maja, kus oli kokku 15 korterit. Korterid olid väikesed, kokku oli neis 22 tuba. Foto: Shutterstock

Eesti Vabariigi sünnipäeva eel on tore vaadata korraks ajas tagasi. Heidame pilgu tänastesse populaarsetesse naabruskondadesse ja vaatame, milline oli pilt 104 aastat tagasi.

Eesti Vabariigi sünnipäeva eel on tore vaadata korraks ajas tagasi. Heidame pilgu tänastesse populaarsetesse naabruskondadesse ja vaatame, milline oli pilt 104 aastat tagasi. Elamuarendaja Bonava valis välja 3 oma suuremat naabruskonda ja tuleb välja, et vabariigiks saamise ajal olid need kõik hoopis Tallinnast väljaspool paiknevad alad.

Kadaka küla

Eesti riigi sündimise ajal oli tegemist külaga. Kõige vanemad kirjalikud allikad Kadaka küla kohta pärinevad 1686. aastast. Vabadussõja ajal oli piirkonnas paarkümmend talu. 1949. aastal moodustati Kadaka küla taludest kolhoos, mis hiljem liideti Järve kolhoosiga. Küla idaosa liideti Tallinnaga 1958. aastal, lääneosa aga alles 1975. aastal. Seega on Kadaka asum olnud Tallinna osa kõigest pool sajandit.

Pärnaõue kodud

Pärnaõue on Bonava seni suurim naabruskond, uus ja peresõbralik elukeskkond Haaberstis, Rocca al Mare külje all. Kodud asuvad Pikaliiva asumis, mis on saanud nime Pikaliiva küla järgi, mis kuulus Haabersti mõisale. Küla tekkis veidi enne Eesti Vabariigi loomist, 20. sajandi alguses ning selle nimi oli mõjutatud ümberkaudsest pikast liivaseljandikust. Suurem osa Pikaliiva alast liideti Tallinnaga 1960. aastal, ülejäänu veelgi hiljem.

Täna on see naabruskond koduks rohkem kui 1500 inimesele. Kokku ehitab Bonava Pärnaõuele 51 maja ja see on viimase kümnendi üks suuremaid erakapitalil põhinevaid elamuarendusprojekte.

Astangu asum

Astangu nimi viitab asumi maastikule, mis on tõusev ja nimi võeti kasutusele alles 1984. aastal. Kõige vanemad kirjalikud märkmed nüüdse Astangu asumi piirkonna kohta pärinevad 1561. aastast.

Ajal, mil Eesti Vabariik loodi, oli tegemist talude piirkonnaga, kus oli alustatud ka sõjaliste objektide rajamist. Nimelt alustati 1915. aastal Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude rajamist Astangu piirkonda, ehitustööd katkesid pärast tsaarivalitsuse kokkuvarisemist. Huvitaval kombel oli Astangu üks esimesi piirkondi, kus elekter taludesse jõudis.

Astangu elanikkond on täna koosseisult võrdlemisi noor: 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi rahvastikust 18–22 protsenti.

104 aastat Eesti Vabariiki

Tallinna elanike arv on tänaseks Eesti Vabariigi sünni ajaga võrreldes mitmekordistunud. 1920del elas Tallinnas ligi 108 000 inimest, täna aga 444 500. Territoorium on samuti oluliselt suurenenud. Saja aasta jooksul on olnud kasv 7 hektarilt ligi 16 000 hektarini.

Kui vabariigi algusaastatel oli Tallinna suurima elanike arvuga piirkond Tõnismäe-Kassisaba oma 21 000 elanikuga, siis täna oleks see Tallinna üks väiksemaid kodukante, täna on vaid Pirital pisut alla 20 000 elaniku. Üllataval kombel oli sada aastat tagasi väikseim Tallinna piirkond Lasnamäe oma 5200 elanikuga, täna on Lasnamäe pealinna suurim linnaosa, kus elab 117 000 inimest.

Kuidas on arenenud kodude ehitamine? Eesti Vabariigi kahel esimesel aastal ehitati Tallinna kõigest 4 maja, kus oli kokku 15 korterit. Korterid olid väikesed, kokku oli neis 22 tuba.

Märksõnad
Tagasi üles