Iseenesest süttinud röster ja printer: mida teha, et taoline olukord sinu kodus ei korduks?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kui alles hiljuti päästis Nublu suitsuandur ühe kodu põlengust, kui oli süttinud röster, siis möödunud nädalal saabus äripinnalt tulehäire, millele reageerinud patrullekipaaž avastas kohapeal, et printer oli hakanud tossu välja ajama ja suits läks andurisse.

Tänu kiirele tegutsemisele kahju ei tekkinud, kuid kuna erinevaid tuleõnnetusi on olnud palju, siis meenutame tüüpilisi vigu, mis suurendavad hüppeliselt tuleohtu.

Allolev loetelu võtab kokku enamlevinud vead, mida G4Si tuleohutusspetsialistid on paljudes hoonetes näinud. Vead kipuvad korduma ja viitavad enamasti sellele, et ühes või teises olukorras on mindud kergema vastupanu teed.

Katkised elektriseadmed või vigane kaabeldus

Elektriseadmestikku tuleb suhtuda täie tõsidusega ja vigu omal käel parandada ei tohi (kui sa pole just kutseline elektrik). Jälgi, et nii veekeetja, rösteri kui ka teised juhtmed oleksid terved ja ühendatud õigesti. Vastasel juhul võib nende vooluvõrku ühendamisel tekkida lühis, mis võib omakorda viia tulekahjuni. Kui elektriseadmed, näiteks veekeetja või printer, teevad imelikku häält, siis tuleks lasta neid spetsialistil kontrollida või osta uus.

Pikendusjuhtmed on mõeldud pigem ajutiseks kasutamiseks, mitte keedukannu ja boileri ühendamiseks.

Hooldamata ja halvasti ehitatud tulekolded

Katkised, hooldamata ja halvasti ehitatud tulekolded on talvisel ajal väga tihti tulekahju põhjuseks. Katkiste küttekollete korral saavad määravaks pragudest või mitte ettenähtud avadest lendavad sädemed, mis võivad süüdata kolde vahetus läheduses asuva põlevmaterjali (paber, puit, riie jne). Kasutusel olevat ahju, kaminat, pliiti, korstnat ja ühenduslõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Puhastussagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Kuigi eramajades võib korstent pühkida ka ise, siis korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab igal aastal korra puhastama kutseline korstnapühkija, kes tänu oma kvalifikatsioonile ja kogemusele oskab märgata küttekeha puudusi.

Kergesti süttivate materjalide kasutamine küünalde ja viirukite läheduses

Küünal asugu klaasist aluse sees või peal. Põleva küünla või viiruki lähedusse ei tohi asetada dekoratsioone või muid esemeid, mis pilduvatest sädemetest kergesti tuld võtavad.