Korteriühistute liit: ootame, mil lubatud 360 miljoni suurune toetusvoor avaneb

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

​Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul ootavad korteriühistud pikisilmi, millal lubatud 360 miljoni suuruse renoveerimisprogrammi toetusvoor avaneb.

«Korteriühistud teevad palju aega-, vaeva- ja raha nõudvat tööd, et rekonstrueerimine lõpuks ometi ette võtta. Möödunud aastal erinevate toetuste kaudu kortermajade rekonstrueerimisse jõudnud sada miljonit eurot on väga hea tulemus, kuid oluline on see, et toetuste maht jätkuks ka järgmistel aastatel,» rõhutas Jaadla.

Renoveerimistoetuste süsteemi järjepidevuse olulisusele Eestis juhtis tähelepanu ka mullu aasta lõpul avaldatud Euroopa elamupoliitika raport. Veebruari alguses kogunes Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe’i juhatus, et arutada Euroopa liidu elamuvaldkonnas toimuvat.

Arutelu olulisimaks osaks tõusis Prantsusmaa kui Europa Liidu eesistujamaa eestvedamisel toimuv Euroopa elamumajanduse ministrite kokkusaamine 8.-9. märtsil. «See näitab, et eluasemeteemad on Euroopas tähelepanu keskmes, kuna sel moel toimus Euroopa elamuministrite viimatine kokkusaamine 2013. aastal,» märkis Euroopa elamuorganisatsiooni juhatusse kuuluv Jaadla.

Euroopa elamuorganisatsiooni juhatuses peatuti ka energiavaesuse teemadel ning anti ülevaade üleeuroopalise projekti «POWERPOOR» tegevustest, mille vedajaks Eestis on Eesti korteriühistute liit. Liidu juhatuse esimehe sõnul on tänases Eestis palju kortermaju, mis raiskavad energiat ja tänaste energiahindade valguses ka palju omanike raha. «Lahenduseks on hoonete tervikrenoveerimine ja taastuvenergia senisest laiem kasutuselevõtt korteriühistute poolt,» nentis Jaadla.

Kuna praktika on Jaadla sõnul näidanud, et korterelamu rekonstrueerimisel kujuneb kõige aeganõudvamaks ettevalmistus, vajaliku info kogumine ja üldkoosolekul otsuseni jõudmine, pakub EKÜL selles kõige esimeses, energiasäästu ettevalmistavas etapis kõikidele korteriühistute juhtidele ja liikmetele tasuta nõustamist.

«Veebruaris alustas korteriühistute liidus tööd energiavaldkonna nõustaja, kelle poole on kõikidel soovijatel võimalus pöörduda kortermaja energiasäästu puudutavates küsimustes, tuleb ainult soovist eelnevalt teada anda ja aeg kokku leppida,» tutvustas Jaadla.

Jaadla julgustas ka korteriühistuid üksteise kogemustest õppima. «Meil on palju näiteid, kus naabermaja tervikrenoveerimine innustab ka naabreid oma elutingimusi muutma,» rääkis Jaadla.

Kogemusi vahetavad liidu liikmed usinasti EKÜL-i koolitustel või ümarlaudadel. «Kui saad rääkida kolleegiga, kes on võibolla seisnud silmitsi samasuguste murede või probleemidega, aitab see tihti lahendusele lähemale.»

Euroopa elamupoliitika raport tõigi Eesti korteriühistute liidu koolitustegevuse esile kui ühe parema näite korteriühistute juhtide kui elamuvaldkonna toimimiseks vajalike praktikute koolitamisel ja nende kogemuste vahetamisel ning rõhutas liidu ja tema liikmete olulist rolli inimeste elamistingimuste parandamisel pärast elamufondi erastamist 1990ndatel kuni tänaseni. «Eesti korteriühistud on väga tublid ning pole vähimatki kahtlust, et kui toetuste süsteem oleks piisav ja püsiv, võiks Eestist saada Euroopa renoveerimismaratoni käilakuju.»