Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

ÜLLATUS Kogu riigis kasvas kõige kiiremini just selle maakonna kinnisvaraturg

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Mullu kasvas kinnisvaratehingute arv Eesti maakondadest kõige kiiremini Ida-Virumaal, kus näiteks korteritega tehti kokku 35 protsenti, majadega 63 protsenti ning kruntidega 59 protsenti rohkem tehinguid kui aasta varem, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa Maa-ameti statistikat.

Ida-Virumaa linnadest kasvas Narvas korteritehingute arv aastaga 47 protsenti, Jõhvis ja Sillamäel 37 protsenti ning Kohtla-Järvel 23 protsenti.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul pole Ida-Virumaa sellist aktiivsuse- ja hinnakasvu peale taasiseseisvumist näinud. «Ida-Virumaal oli kõrgeim teisest pensionisambast raha väljavõtmise protsent ja seda võimalust kasutas 33 protsenti inimestest. Arvestades, et Ida-Virumaa hinnad on ülejäänud Eestiga võrreldes pigem soodsad, siis inimesed reaalselt kasutasid seda raha oma kodu ostmiseks, mis mujal võimalik poleks olnud,» ütles Habal.

Näiteks toimus Narvas seoses pensionireformiga aasta teises pooles väga hüppeline tehinguarvude kasv. Ja seda hoolimata madalast pakkumiste mahust – osteti, mida oli saada. Ida-Viru kinnisvaraturu osas tasub jälgida ka Jõhvit, kus korteritehingute arv kasvas aastaga 37 protsenti ning mediaanhind 28 protsenti. Seal mõjutab nii üüri- kui müügiturgu ülespoole Jõhvi IT-kolledž,» lisas Habal.

Uus Maa analüütiku sõnul on Ida-Virumaal paralleelselt kõrge ostuhuviga väike kinnisvarapakkumiste arv, mis näiteks tänavu jaanuaris oli mullusest 40 protsenti madalamal tasemel. «Suuresti seetõttu tõusid mullu ka hinnad maakonnas päris kiiresti. Ida-Virumaal tervikuna tõusis korterite mediaanhind 24 ning majadel 25 protsenti,» ütles Habal.

«Nii hüppeline tehinguarvu ja -hinnakasv tõenäoliselt tänavu Ida-Virumaal enam ei kordu, aga suund on endiselt ülespoole,» lisas Habal.

2021. aastal tehti Ida-Virumaal korteritega 2916 tehingut, mis on 35,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Keskmine ruutmeeteri mediaanhind kasvas aastaga 24 protsenti 253 euroni. Ida-Viru kalleimad korterid müüdi mullu veerand miljoniga.

Ida-Virumaal tehti majadega 263 tehingut, mis on 63 protsenti rohkem kui aasta varem. Elamute mediaanhind kasvas 25 protsenti ning kalleim maja müüdi enam kui 350 000 eest Narva-Jõesuus.

Ida-Viru elamukruntide müük kasvas aastaga 59 protsenti, kuid mediaanhind langes 16 protsenti. Kalleim krunt müüdi 100 000 eest Narva-Jõesuus.

Tagasi üles